Arengulise erivajadusega lapse abistamine Krt Kesel www psyhholoog

Arengulise erivajadusega lapse abistamine Kärt Käesel www. psyhholoog. weebly. com

Üldinfo • Koolitused toimuvad projekti „Tervise edendamine lasteaias ja koolis“ ühe tegevusena, koolitusel on neli eriteemalist moodulit • Koolitused on rahastatud Eesti Haigekassa poolt. • Projekti juhib ja viib ellu Tervise Arengu Instituut • Psühhosotsiaalne keskkond lasteaias • http: //www. terviseinfo. ee/et/toeoevahendid/to ovahendid/lasteaia-psuhhosotsiaalse-keskkonnahindamise-toovahend • http: //www. eetika. ee/et/hea-kool/hea-lasteaiaaspektid

Teeme nii: • Leia paariline või moodusta kolmik • Tutvuge nimepidi ja rääkige igaüks oma paarilisele, miks teile meeldib töötada lasteaias? Ja miks on seal vahel raske? • Mis on viimastel aastatel muutunud? • Nüüd võta endale lipik ja kirjuta võimalikult konkreetselt: • Millisele küsimusele sa tahaksid kindlasti saada vastust? • Tule kleebi lipik tahvlile, võimalusel sarnaste lipikute juurde.

Arengulise erivajadusega laps • Laiemalt - võimetelt, taustalt ja isiksuse omadustelt erinevad eelkooliealised lapsed, kelle arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas (Kõrgessaar) • Kitsamalt – lapsed, kes erinevad teistest vaimsete, kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsiooni võimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuude poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks (lasteaia erirühmad)

Lk 48 - 53 • Mõnikord on rühmareeglid jäänud kokku leppimata – turvalised maamärgid ei ole paigas • Reeglid on pigem keelavad, eitavas võtmes • Soovitava käitumise kinnitamine polegi nii lihtne 2 -3 aastase lapse tähelepanu ei jagune. Ta suudab teha ühte asja korraga (ja see tegevus on tavaliselt tema enda valitud). Tähelepanu hakkab jagunema peale 3. eluaastat. 4 -aastane laps suudab juba kasutada kahte paralleelset kanalit (tegeleb millegiga ja kuulab). Esialgu on see võime lühiajaline. Koolimineku ajaks peaks olema see piisavalt välja arenenud. Samal moel on piiratud mälu maht – laps tuleb teolt tabada kohe, hiljem ta ei pruugi seostada oma käitumist ja kiitmist.

Sekkumiste puhul • Õpetaja ei saa kohe sekkuda, sest ta tegeleb teiste asjadega (sööb, tegeleb teise lapsega, lobiseb …) • Õpetaja võib olla kahtlev, ei taha otsustavalt tegutseda • Õpetaja räägib väga pikalt ja manitsevalt, peab loengut mingil teemal, ajab asja keeruliseks • Mida täpsemini ja kiiremini saame aru sellest, mida laps vajab, seda väiksem on meie läbipõlemise oht - me püsime positiivses pedagoogilises tsüklis • Loeme lk 49 -50 + arutelu • Aeg maha meetod – miinused ja plussid

Lk 53 -54 Mängu psühholoogiline mõõde • Õpetame lapsed ennast (oma vajadusi) väljendama – rääkima, viiplema, joonistama jne • Mida laps vajab? Maslow vajaduste püramiid • Julgustame lapsi ennast sobivasti väljendama • Mängud sobivad selleks suurepäraselt. Iga mäng võib alata sõnadega ISTUME RINGI • Istuma hakkamine kestab minuteid, samal ajal jõuad mängu välja mõelda või meelde tuletada • Võistluslik moment tasub välja jätta • Aeglasemaid lapsi tasub julgustada või vaikselt aidata, ASH lastele mängu nn tõlkida jne • Võiks püüda selle poole, et mängivad kõik

Mängijate valimine Põhimängijate valimine: • osalejate nimed olgu kaabu sees või eraldi õhupallides, mis tuleb katki puhuda. Nii saab igaüks olla põhimängija • mängida järjekorras sünnipäevade järjekorras (kas kuu v kuupäeva järgi), tähestiku järgi vms Paarilise valimine: • loe paarideks • kogu võlukarpi omavahel kahekaupa kokkusobivaid või ühesuguseid komme, kleepse, kaheosalisi esemeid. Iga laps saab ühe eseme ja paariliseks selle, kellel on sobiv teine pool või samasugune komm, kleeps, pilt, mänguasi • seiske silmad kinni ringis, ükshaaval minnakse silmad kinni läbi ringi kuni jõutakse teise mängijani, kellest saab paariline

Rühmadeks jagamine Mängumeeskondade või rühmade moodustamine on üsna oluline. Tihti tasub juhendajal ise rühmad komplekteerida, et mäng mõjuks kõigile hästi ja kõik lapsed saaksid eduelamuse. Kuid võib ka teha nii: • loenda nii mitmeks, kui mitu rühma on vaja • kasuta värvide nimetusi • jaga mängukaartide abil (mastid, numbrid)

Arva ära hääl • Lapsed seisavad või istuvad ringis. Kõik ütlevad kordamööda oma nime • Siis läheb üks mängija ringi sisse, silmad kinni. Mängujuht valib vaikselt kellegi ja see mängija hüüab ringi sees olevat last nimepidi. • Keskel olev mängija püüab ära arvata, kes teda hüüdis ja kui ta eksib, siis saab ta veel võimalusi arvata. • Mängujuht vahetab osatäitjad või läheb ringi see, kes hüüdis

Avasta mind! • Lapsed paiknevad ruumis üksteisest eraldi ja joonistavad endast millegi poolest võimalikult äratuntava pildi • Kui pilt on valmis, siis viib ta selle põranda keskele, valge pool ülespoole • Kui kõik pildid on tagurpidi põrandal, valib mängujuht esimese, kes võtab maast ühe pildi ja vaatab seda, kirjeldab, mida ta näeb ja püüab arvata, kes on pildil. • Kui ta on õigesti ära arvanud, pannakse pilt selle lapse ette joonis ülespoole ja siis saab see nn ära arvatud laps valida põrandalt pildi ja sama protseduur kordub • Arutelu: kuidas sa aru said, kes on kes? Kas sa said teiste kohta midagi sellist teada, mida sa ennem ei teadnud? Kui sa vaatad kõiki pilte – kas sa näed, mida on neil kõigil sarnast? Mis on erinevat?

Näpujäljed • Iga laps kasutab olendi joonistamise aluseks oma isiklikke unikaalseid näpujälgi. • Lõika valminud nukk välja ja tee lühike nukunäidend, kus näpujäljepersoon räägib mindagi endast kogu rühmale. • Veel: joonistage käe kuju ja iga näpu otsa näpujälg. Pange näpujäljed kaardile ja püüdke arvata, kes on omanik. • Arutelu: räägi näpujälgede unikaalsusest ja sellest, et igaüks on eriline.

Mina suudan, sina suudad. • Tehakse ajurünnak sellest, mida igaüks suudab teha. • Seistakse ringi. Vabatahtlik näitab neist ühe ette, et teised saaks seda järgi teha. Mängija ütleb. „Mu nimi on. . . ja ma suudan. . “(hüpata, seista ühel jalal, keerelda jne). Teised lapsed astuvad ühe sammu ette, teevad sama asju 5 sekundi jooksul ja astuvad sammu tagasi oma kohale ning ootavad järgmise vabatahtliku etteastet. • Veel: mängi muusikat, disko saatel astub vabatahtlik ette, näitab mida ta oskab ja teised teevad järgi. • Arutelu: mis tunne on vabalt ennast liigutada ja mitte muretseda selle üle, kas saab õigesti tehtud? Kuidas sa tunned end, kui teised tantsivad sinu järgi?

Anna merikarp edasi • Istutakse ringis. Kasuta suurt merikarpi või erilist ilusat asja, anna seda rühmas edasi käest kätte. • Kelle käes on asi, see kiidab (ülistab) kedagi rühmast ja annab asja talle edasi. Kui on oht, et keegi jääb kiitmata, siis on parim seda teha ringis ja kindlas järjekorras (kedagi endast paremal käel ) • Arutelu: Kuidas on jagada ja vastu võtta kiitust? Mille eest sa sooviks et sind kõige enam kiidetaks? Mida sa arvad, mille eest su sõber tahab et teda kiidetaks? Kas on midagi, mille eest sa ei taha kiita sada?

Sulav lumemees • • • Lapsed jagunegu ruumis ühtlaselt nii, et igal ühel on ruumi „sulada“. Lapsed võivad olla ka ringis. Kõigepealt kujuta ette, et sa oled värskelt ehitatud lumemees. Seisa väga sirgelt, käed kõrval. Pinguta kõiki oma lihaseid trimmi. Nüüd kujuta ette, et päike tuli välja ja muutub üha soojemaks. Tunne, kuidas sa sulad kuni oled lomp põrandal. Lama hästi paigal, lase oma lihased hästi lõdvaks. Nüüd tulid aga lumepilved ja hakkas sadama lund, nii et sa võid ennast uuesti üles ehitada lumemeheks. Sula ükskord veel. Ja siis saa tagasi iseendaks. Seisa ja siruta end. Raputa oma käsi ja jalgu nii nagu pühiksid lund maha. Tunneta oma keha tugevust. Arutelu: mis tunne on olla lõdvestunult ja mis tunne on olla pinges? Pane tähele erinevusi, kui oled väga pinges või kui oled tugev ka lõdvestunud olekus. Miks on tähtis, et me oma keha aeg ajalt lõdvestame. Kas on olemas selline asi nagu kasulik pinge? Kas mõnikord on nii, et sinu keha on pingul, kuigi ei peaks olema.

Magavad lõvid • Lõvid liiguvad aktiivselt ruumis ringi kuni nad järsku ära väsivad, maha pikali heidavad ja silmad sulgevad. • Mängujuht käib vaikselt ringi ja vaatab, et kõik magaksid. Ta võib lõvidega rääkida aga neid mitte puudutada. • Lõvi, keda mängujuht näeb liigutamas, peab püsti tõusma ja hakkama koos mängujuhiga jahtima neid, kes liigutavad. • Veel: Kasutada võib vaheldumisi kõva tümpsu ja vaikset õrna muusikat. Esimese järgi lõvid trambivad ringi, teise saatel heidavad magama. • Arutelu: kas su hingamine muutub, kui oled rahulik? Kuidas see muutub? Millal võiks olla kasulik oma hingamine rahulikuks muuta?

Kelle käes on ? • Üks mängija lahkub ruumist. • Rühm hakkab omavahel loopima pehmet palli või oakotti kuni välja läinud mängija koputab kõvasti kolm korda uksele ja astub sisse. Kelle käes on sel hetkel pall, peab selle kähku ära peitma. • Otsija vaatleb tähelepanelikult teiste ilmeid ja kehakeelt, püüdes arvata, kelle käes on pall. Kolm korda võib arvata, siis läheb järgmisele mängijale. • Veel: sõrmus või helmes aetakse läbi pika nööri, mis sõlmitakse otstest kokku. Rühm hoiab nöörist õrnalt kinni, pöidlad allpool ja libistavad sõrmust käest kätte kuni otsija sisse astub. Kõik käed hoiavad nüüd nöörist ühteviisi kinni ja otsija saab ära arvata vaid näoilmete põhjal. • Veel: lapsed istuvad tihedas ringis ja üks laps istub ringi sees, silmad kinni. Teised annavad palli seljataga käest kätte. Mängujuht ütleb STOPP, äraarvaja avab silmad ja püüab arvata, kelle käes on pall. • Arutelu: milline on see näoilme, mille kõik tavaliselt ära tunnevad? Milline näo osa on kõige väljendusrikkam?

Teeme nii • Millist mängu mängime?

Lk 55 -60 Enesehinnang Self-esteem Enesekindlus ja julgus, hea enseregulatsioon Oma mina-pildi hinnanguline osa Sisemine uskumuste jada, lapse sisemised lood iseendast, teiste arvamused ja hoiakud • Normaalse enesehinnangu aluseks on vanemlik soojus, lapse aktsepteerimine ja ühemõtteline selge sõnaline kommunikatsioon • Madal enesehinnang on seotud väga paljude asjaoludega / sisemised ja välised • •

1. Vaatlus ja info kogumine • Arenguvestlus perega, pere peab olema informeeritud ja pere peaks saama teatada, kui neil on midagi, millest nad kohe ei ole tahtnud rääkida • Vaatluskaardi täitmine paari nädala jooksul / õpetajad, asendusõpetajad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja jne • Eesmärk on teada saada millal, millises olukorras, kus ja kelle juuresolekul käitub laps halvasti ja millal hästi? Mis teda käivitab? • Emotsioonid jäägu tahaplaanile, sest need tekitavad infomüra

2. Probleemi sõnastamine Ümarlaud lapse vanemate ja rühma õpetajatega Lapse individuaalse arengukaardi täitmine Kogutud informatsiooni analüüsimine Sõnastatakse probleem, näiteks: K oli varem tore ja sõbralik poiss aga alates oktoobrist on turtsakas, solvunud, teeb teistele haiget ja nutab ise rohkem kui varem. Arengus on tagasilangust. • Taustaks teame, et perre sündis noorem laps, K ei saa nii palju tähelepanu kui varem ja ei ole sellega leppinud. Pere püüab anda rohkem tähelepanu. • •

3. Tegevusplaan • Millist kogemust laps vajab, mis teda aitaks, mida talle saab pakkuda? Mida peaks arvestama? • Koostöö suurendamiseks – õpetaja leiab iga päev enne ja pärast lõunat 10 -15 minuti, mille ta pühendab ainult sellele lapsele. Siis vesteldakse ja last koheldakse respekti ja huviga. • Lapsele antakse iga päev 2 -3 lisaülesannet nii, et see teisi ei häiriks. Näiteks saab ta mingil moel olla abiks millegi tegemisel. • Pidevalt tunnustada last ja juhtida tähelepanu sellele, mis hästi õnnestus, mis tegi õpetaja rõõmsaks jne • Kui on näha ärritumise märke, siis õpetaja reageerib kohe , võtab rühmas aja maha ja pakub rühmale Lõvi lõdvestuse mängu • Nädalas kahel päeval käib kohal hommikupoolikuti ja vajadusel võtab ühe stressipäeva (vaba päeva) • Jne – kõik aspektid kirja

4. Plaani järgi tegutsemine - bumerang • Tee päeva kordaminekute tabel, kus on viis lahtrit: saabumine ja hommikusöök ennelõunased tegevused, lõuna, pealelõuna, kojuminek. Täitke seda koos kolleegidega – iga päeva kohta üks leht või nädalalehena 5 päeva koos. Rõhk positiivsetel arengutel. Nädala lõpuks anda koopiad perele. Iga päev lapsega seda lehte analüüsida, kiita. • Pidevalt tuleb vaadata oma tegevuskava ja antud lubadusi täita, pidevalt nende juurde tagasi pöörduda • Eesmärk on pere ja laps maha rahustada ja mitte lisastressi tekitada, sest see kõik tuleb rühma tagasi • Vastu pidada 2 -6 nädalat, olenevalt probleemi tõsidusest

5. Tulemuste hindamine Vaadata koos kolleegidega üle nädalalehed Kas muutused on toimunud? Kas muutused on olnud püsivad? Kui pole muutusi või on need olnud pigem negatiivsed, tuleb esitada tõsiseid küsimusi: - Kas tegu on lapse väärkohtelmisega peres? - Kas tegu on mingi funktsiooni häirega? Meditsiinilise probleemiga? Arenguhäirega üldisemal moel? - Keda ma saan kaasata ? • •

6. Uue strateegia planeerimine • Me peame leidma uusi võimalusi selle probleemiga tegelemiseks • II tasand- viime loo rühmast välja • Või oleks pidanud seda juba ammu tegema?

Teeme nii • Teeme neljaliikmelised rühmad, kus on 6 -aastane laps, lapsevanem, õpetaja ja õpetaja abi – teil on kohtumine • Õpetaja alustab: ta kurdab ühte probleemi seoses selle lapse käitumisega, probleem tekitab rühmas lisapingeid • Laps jätkab, ta on pahur ja õigustab ennast, mõistagi on teised lapsed süüdi • Õpetaja abi on nn vana kooli inimene, laps räägib siis kui kana pissib, kord peab majas olema jne • Lapsevanem annab lisainfot ja väljendab oma arvamust • Seejärel nad argumenteerivad kõik natuke aega ja siis lepivad ära. • Kõiki asjaolusid arvestades koosta plaan, sammud 2 -4

Koostööring • II tasand – spetsialistid lasteaias – PSKK!!! • III tasand – spetsialistid väljaspool lasteaeda • Mida ma olen teada saanud? - Spetsialistide tase on ebaühtlane - Diagnoos ei tähenda tingimata erirühma ega eriklassi vaid üldrühma tingimustes logpeedilise ja eripedagoogilise abi võimaldamist + psühholoogiline abi - Kas erirühm on kaasav või eraldav?