Aordi dissekatsiooni taastusravi aspektid Annelii Nikitina 12 08

Aordi dissekatsiooni taastusravi aspektid Annelii Nikitina 12. 08. 2011 Vehendi

Aordi dissekatsioon �Dissectio aortae, aneurysma aortae dissecans (ld. k. ) �suhteliselt harva esinev �äge eluohtlik seisund, mille puhul verevool rebestab aordi seina sisekihi ja tungib seinakihtide vahele, neid üksteise küljest eraldades.

Klassifikatsioon 60% aordikaare piirkonnas 40% peale aordikaart allapoole kulgevas aordis.

Tekkemehhanism kõrgema vererõhu korral on rõhk aordi seinale suurem, selle ja/või sidekoe nõrkuse tõttu rebeneb aordi sisekiht, ning verevool hakkab seina kihte teineteisest lahti lükkama. Tekib teine, nn. ebavalendik, mis lõpeb umbselt või avaneb teise rebendi kaudu pärisvalendikku

Tekkepõhjused � kõrge vererõhk aordis ja sidekoe nõrkus. �Enamasti ongi aordidissektsiooniga isikud kõrgvererõhktõve põdejad, harvem on tegemist muude põhjustega: Marfani sündroom, muud sidekoehaigused, kaasasündinud südameveresoonkonna väärarendid, arterioskleroos, trauma.

Sümptomid �Sümptomatoloogia võib olla väga varieeruv, mistõttu kuni 39%-l jääb haigus elupuhuselt diagnoosimata �Iseloomulik tunnus on järsku tekkiv, rebiva või lõikava iseloomuga valu, kas rinnaku taga või seljas, kiirgumisega kõhtu. �Koos aordiseina kihtide edasise üksteisest eraldumisega rändab ka valu: nt alajäsemevalu �Lisaks võivad esineda pulsi ja vererõhu erinevused kätel või jalgadel. �Tekkivate vereringehäirete tõttu võivad esineda ka muud tunnused, näiteks jäseme halvatus või naha tundetus.

Diagnoosimine Laienenud mediastiinum

Diagnoosimine �Söögitorukaudne ultraheliuuring võimaldab täpsemalt diagnoosida nii aordikaare kui alaneva aordi dissekatsioone. �kontrastainega kompuutertomograafiline röntgenuuring. �vähemeluohtliku seisundi puhul võidakse teha ka aeganõudvam magnetuuring. �Eristamaks aordidissektsiooni südamelihase infarktist võidakse teha elektrokardiogramm (EKG) � ja kardiomarkerite vereanalüüs.

Ravivõimalused �esimestel dissektsiooni järgsetel tundidel on suremus kõige suurem, eesmärk võimalikult kiiresti langetada vererõhku beetablokkeriga, olulised on ka valuvaigistavad ravimid. Eluohtliku seisundi tõttu kasutatakse sageli hoolikat jälgimist intensiivravipalatis. �Kirurgiline ravi on näidustatud enamusel aordidissektsioonijuhtudel, operatsiooniaegne suremus on 15 -20% sõltuvalt dissektsioonikohast aordil.

Haigusjuht, 48 a naine �Anamneesis hüpertooniatõbi �Märtsis märkas koormustaluvuse halvenemist, aegajalt valu rinnakutagusi � 23. 05. 2009 äge tugev valu rinnus �Samal päeval CT-leiu alusel dgn: aordi dissekatsioon alates aordiklapi kõrguselt kogu rinna- ja kõhuaordis ulatusega vasakusse ühisesse iliaakaalarterisse �Suunatud PERH-i operatiivse ravi näidustuse üle otsustamiseks – op ei ole näidustatud! �Viibis ravil PERH-s ja Viimsi haiglas 25. 05. -06. 08. 2009

Haigusjuht, 48 a naine �Juulis uus KT angio: kontrasteerumine vales valendikus kas sarnane või väljendunum kui õiges valendikus, õige valendiku min diam 4 mm rinnaosas ja 3 mm kõhuaodi osas �Ülenev rinnaaort 4, 9 x 4, 6 cm, aordikaar 3, 3 cm, alanev rinnaaort 2, 9 cm �Tr brachiocephalica väljub valest valendikust + dissek �Perikardiõõnes vähene vedelik, pleuraõõntes minimaalselt vedelikku

Haigusjuht, 48 a naine �EF 65 -70% �Kerge/keskmine aordiklapi regurgitatsioon �Vereanalüüsides ei ole silmatorkavat patoloogilist leidu �PERH-s aktiviseerimisel saavutatud minimaalne aktiivsusaste: seisab, teeb paar vaevalist sammu kõrge rollaatori toel, istub, sööb iseseisvalt �Pt-i koormustaluvus väga madal – iga füüsiline tegevus põhjustab hingeldust, kasutab lisa-hapnikku

Taastusravile saabumine � 06. 08. 2009 �Huuled tsüanootilised �Par. käel RR 90/60, vas. käel 110/70 mm. Hg �Kopsudes bilateraalselt vesikul h/kahin �Südametegevus rütmiline, fr 68/min �Perifeersete turseteta �Tõuseb ise istesse, istub tugedeta, teeb mõningaid harjutusi istudes, seisab toe najal 1 -2 min �Ülekoormusel valu rinnakutagusi, kõris, vasakus kehapooles, kubemes, õhupuudustunne, hingeldus, köhatamine

Taastusravi diagnoos �Tegemist torakoabdominaalaordi dissekatsiooniga väga ulatuslikul alal, mis tingib mitmete elundite ja kudede isheemiat, valusündroomi, vereringehäiret �Funktsionaalne toimetulek piiratud väga madala koormustaluvuse tõttu, sellega seonduvalt piiratud ka liigutuslik ja kõnnifunktsioon. �Vajab kõrvalabi ADL-tegevustes

Taastusraviplaan �Füsioteraapia – 2 korda päevas 30 min kaupa �Eesmärk parandada aeroobset koormustaluvust organismi harjutamisega “hapnikuvõla” tingimustes �Hingamisharjutused õige tehnika kasutamisega �Sääre veenipumba harjutused �Kõnnitreening kõrge rollaatori toel �Tegevusteraapia – hinnata abivahendite vajadust �Sotsiaalnõustamine – pojaga olid probleemid ja sõnelused, sots. töötaja otsis variante hooldaja leidmiseks

Tulemus �Kirjutati koju 10. 09. 2009 rahuldavas üldseisundis �Lisahapnikku ei vaja �Suudab istuda toe najal kuni 1 h, tugedeta 5 -15 min päevas ca 4 -5 korda, tõuseb ise toe najal seisma, seisab tugedeta, siirdub ise ratastooli �kõnnib kõrge rollaatoriga kuni 10 m väikeste puhkepausidega, suuteline mõned sammud tegema ka ilma toeta �Füüsiline pingutus provotseerib kõhatamist, valu vas kehapooles ja rinnakutagusi, kuid VAS 3 -4 �Riietub suuremalt jaolt iseseisvalt, kuid käte toomine üle õlavöötme on raskendatud �Vajab kõrvalabi dušitamisel, kõndimise ja seismisega seotud tegevustel