ANDRES PIIR EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID VEEMAJANDUSE OLEMUS VEEKASUTUS

ANDRES PIIR EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID

VEEMAJANDUSE OLEMUS • VEEKASUTUS JA KAITSE • VEEKASUTUSE JA -KAITSE MEETMETE VÄLJATÖÖTAMINE • MEETMETE PLANEERIMINE JA RAKENDAMINE • ÜLERIIGILISELT TÄHTIS VALDKOND • AVALIKE HUVIDE TEENISTUSES

VEEMAJANDUSE TEGEVUSVALDKONNAD: • VEEVARUSTUS JA HEITVEEKÄITLUS • PUHKEMAJANDUS JA SPORT • VEETRANSPORT • ÜLEUJUTUSTE ENNETUS JA AVARIIDE LIKVIDEERIMINE • VEEKOGUDE HOOLDUS, NENDE ÖKOSÜSTEEMIDE JA KOOSLUSTE MITMEKESISTAMINE • VEEALASED UURINGUD JA VEEKATASTRI PIDAMINE • VEE-ENERGIA TOOTMINE • MAAPARANDUS

VEEMAJANDUSE VASTUOLUD • VEE JA VEEKOGUDE KASUTAJAD • VEE JA VEEKOGUDE KUI LOODUSRESSURSI • TASAKAALU PEAVAD TAGAMA: KAITSJAD SEADUSANDLUS RIIKLIKUD INSTITUTSIOONID

VOOLUVEEKOGUD • KASUTUS • KAITSE • HOOLDUS • SEADUSANDLIK BAAS • HALDAMINE

ÜLEVAADE EESTI PINNAVEEKOGUDEST • EESTIS ON ÜLE 7000 JÕE JA OJA PIKKUSEGA 31000 km, MILLEST 40% ON LOODUSLÄHEDASES SEISUNDIS • MAAPARNDUSE EESVOOLE - 8290 km, sh RIIGI POOLT HOOLDATAVAID EESVOOLE - 5717 km • JÄRVED KOOS TEHISVEEKOGUDEGA KATAVAD 5% MAISMAAST, IGA 40 -50 km 2 KOHTA TULEB ÜKS JÄRV • AVALIKU KASUTUSEGA VOOLUVEEKOGUSID - 504 • AVALIKU KASUTUSEGA JÄRVI - 904 • HEITVEESUUBLANA KASUTATAKSE 256 VOOLUVEEKOGU • KALAMAJANDUSLIKKE VOOLUVEEKOGUSID - 125

HÜDROLOOGILINE ÜLEVAADE • • EESTI VOOLUVEEKOGUD ON JAOTUNUD EBAÜHTLASELT: PANDIVERE PIIRKONNAS 0, 12 km/ km 2 PÕHJA - EESTIS 0, 4 -0, 6 km/ km 2 KAGU - EESTIS 0, 8 -1, 2 km/ km 2 EESTI JÕGEDE VALGALADE AASTA KESKMINE ÄRAVOOLU JAOTUMUS ON EBAÜHTLANE: PANDIVERE PIIRKONNAS 10 -12 l/s km 2, kohati 25 l/s km 2 KAGU – EESTIS 4 -6 l/s km 2 AASTANE ÄRAVOOL KOKKU ON LIGILÄHEDASELT 12 km 3 ÄRAVOOLU JAOTUMUS SÕLTUB: karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. EBAÜHTLANE VEESTIKU JAOTUMUS PIIRAB OLULISELT VEEKOGUDE KASUTAMIST

PINDMISE ÄRAVOOLU JAOTUMINE l/s km 2

VÕRTSJÄRVE MIN. VEETASEME MUUTUS 1871 -1996

KLIIMAMUUTUSTE MÕJU • 19. SAJANDI KESKELT KUNI KÄESOLEVA AJANI ON KLIIMA SOOJENENUD 10 C • KLIIMA SOOJENEMINE AVALDAB MÕJU VEEOLUDELE JA PINDMISELE ÄRAVOOLULE • TALVINE ÄRAVOOL SUURENEB • KEVADINE SUURVESI JÄÄB VÄIKSEMAKS • SUVINE VEEVAENE PERIOOD ALGAB VAREM • SÜGISENE ÄRAVOOL SUURENEB OLULISELT

Äravoolu muutused Lõve jõe valgalal Baasperiood 1961 -1990

KOKKUVÕTE NORMAALSE HÜDROLOOGILISE REŽIIMI JA ÖKOLOOGILISE TASAKAALU TAGAMISEKS VEESTIKUS ON VAJA VOOLUVEEKOGUSID HOOLDADA JA KAITSTA, MIS EELDAB: • MAJANDUSPOLIITILIST TAHET • MAJANDAMISMUDELIT • EFEKTIIVSELT TOIMIVAT SEADUSANDLIKKU BAASI

KOKKUVÕTE • MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE SEAB ERINEVAID NÕUDEID VEESTIKU SEISUNDILE sh ÄRAVOOLULE • VOOLUVEEKOGU VALGALAL TULEB LEIDA OPTIMAALNE LAHENDUS ÄRAVOOLUTINGIMUSTELE st ÜLEMJOOKSU ÄRAVOOLU KIIRENDAMINE EI TOHI HALVENDADA ALAMJOOKSU ELUKESKKONDA • VOOLUVEEKOGUDE HOOLDUSE ALL ON SENINI MÕISTETUD AINULT ÄRAVOOLUTINGIMUSTE PARANDAMIST. VÄHE ON TÄHELEPANU PÖÖRATUD VEEKOGU ÖKOSÜSTEEMIDE JA NENDE KOOSLUSTE SÄILITAMISELE

KOKKUVÕTE • VEEKOGU FÜÜSILINE JA ÖKOLOOGILINE SEISUND NING VEE OMADUSED PEEGELDAVAD VALGALA KESKKONNASEISUNDIT • SELLEST TULENEB VAJADUS JA NÕUE KÄSITLEDA JA MAJANDADA PINNAVEEKOGUSID VALGALAPÕHISELT, MIS TÄHENDAB VEE JA VEEKOGUDE KASUTAMISE NING KAITSE SELLIST KORRALDUST, KUS ARVESTATAKSE VALGALAL PAIKNEVATE OBJEKTIDE OMAVAHELISI RUUMISUHTEID, TULENEVALT VEE LIIKUMISEST VALAGALA PIIRIDES

VEEKOGUDE OMANDIVORMID • VEEKOGUD ON MAATÜKI LAHUTAMATUD OSAD JA KUULUVAD MAAOMANIKELE. NAD ON MAATÜKIGA ÜHENDATUD PÜSIVAD ASJAD, MIDA EI SAA MAATÜKIST ERALDADA ILMA, ET NAD HÄVIKS VÕI OLEMUSELT MUUTUKSID • VEEKOGUD KUULUVAD VÕÕRANDAMISELE KOOS MAATÜKIGA JA EI OLE KÄSITLETAVAD ISESEISVATE ASJADENA • VEEKOGU OMANIK VÕIB OLLA: FÜÜSILINE ISIK, ERAÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK, KOHALIK OMAVALITSUS, RIIK • EESTI RIIGI OMANDIS ON: LAEVATATAVAD VEEKOGUD (VÕRTSJÄRV, EMAJÕGI, V-EMAJÕGI), PIIRIVEEKOGUDE EESTIS PAIKNEVAD OSAD (NARVA JÕGI, PEIPSI JÄRV) JA KALAMAJANDUSLIKU TÄHTSUSEGA VEEKOGUD (NASVA JÕGI JA KASARI JÕGI SUUDMEST KUNI VIGALA JÕE SUUDMENI)

OMANDIVORMIST TULENEVAD KOHUSTUSED • KÕIGIL VEEKOGUDE OMANIKEL ON VÕRDSED ÕIGUSED KUI SEADUSES EI OLE SÄTESTATUD TEISITI • OMANIKE ÕIGUSED VÕIVAD OLLA KITSENDATUD AINULT SEADUSTEGA VÕI TEISTE ISIKUTE ÕIGUSTEGA • RIIK ON KEHTESTANUD KITSENDUSED: AVALIKULT KASUTATAVATELE, HEITVEESUUBLATELE, KALAMAJNDUSLIKU TÄHTSUSEGA VEEKOGUDELE JA MAAPARANDUSE EESVOOLUDELE • VEEKOGUDE MAJANDAMISMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS ON OLULINE VEEKOGU OMANIKE KOHUSTUSTE TÄPNE JA ÕIGLANE MÄÄRATLEMINE. ERISTADA TULEB: – KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD RIIGI ÜHISVAJADUSTEST EHK AVALIKEST HUVIDEST; – KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD VEEKOGUDE TEISTE OMANIKE VAJADUSTEST.

OMANDIVORMIST TULENEVAD KOHUSTUSED • • KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD RIIGI ÜHISVAJADUSTEST EHK AVALIKEST HUVIDEST: LOODUSVARADE HOID JA SÄÄSTLIK KASUTUS PIIRANGUTEGA VEEKOGUDE KASUTUS VEELOOMASTIKU ELUKOHTADE JA RÄNNUTEEDE KAITSE MAAPIIRKONDADE ETTEVÕTLUSE ARENGUKS TINGIMUSTE LOOMINE KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD VEEKOGUDE TEISTE OMANIKE VAJADUSTEST : • ÜHISKASUTUSES OLEVATE VEEKOGUDE KASUTUS JA HOID • VEEVARUSTUS JA HEITVEEKÄITLUS

VEEPOLIITIKA STRATEEGILISED ÜLESANDED • EL-i VEEPOLIITIKA RAAMDIREKTIIV NÕUAB LIIKMESRIIKIDE VEEMAJANDUSLIKE TEGEVUSTE KORRALDAMIST VALGALAPÕHISELT • EESTI TERRITOORIUM ON ÜKS VESIKOND, MIS MOODUSTAB OSA LÄÄNEMERE VESIKONNAST • VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSEGA ON EESTI TERRITOORIUM JAOTATUD 9 -ks ALAMVESIKONNAKS

VEESTIKU ALAMVESIKONNAD VIRU HARJU PANDIVERE MATSALU PEIPSI LÄÄNESAARTE PÄRNU VÕRTSJÄRVE KOIVA

ALAMVESIKONDADE MAJANDAMINE • VEEMAJANDUSKAVAD • VEEMAJANDUSKAVA ÜLDINE EESMÄRK • ALAMVESIKONDADE VEEMAJANDUSKAVAD VALMIVAD 2008. • VEEKOGUDE MAJANDAMISMUDELI VÄLJATÖÖTAMISEKS ON VAJALIK LÄBI VIIA VEEKOGUDE KAARDISTAMINE JA KLASSIFITSEERIMINE • VEEKOGUDE HOOLDUSREŽIIMI MÄÄRAMISEL ON OLULINE ARVESTADA VEEKOGUDE KASUTUSFUNKTSIOONIDEGA • ÜHEL VEEKOGUL ON MITU KASUTUSFUNKTSIOONI, MIS TEEB HOOLDUSE KEERULISEKS

VEEKOGUDE KASUTUSFUNKTSIOONIDEST TULENEVAD NÕUDED • SUUBLA - VEE HEA ISEPUHASTUSVÕIME • VEEVARUSTUS - PIISAV VOOLUHULK VÕI VEE REGULEERIMINE • KALA- JA VÄHIVARUDE TAASTOOTMINE - HEA VEEKLASS, KALADE KOELMU- JA TOITEALAD, KALDE LIIKUMISVABADUS • PUHKEMAJANDUSLIK - HEA VEEKLASS, VEE PAISUTAMISVÕIMALUS, PIISAV VOOLUSÄNGI RISTLÕIGE • VEE-ENERGIA TOOTMINE – PIISAV VOOLUHULK JA VOOLUSÄNGI LANG, VEE PAISUTAMISVÕIMALUS • VEETRANSPORT - PIISAV VOOLUSÄNGI RISTLÕIGE, TAKISTUSTETA LIIKUMISE VÕIMALUS • LOODUSOBJEKT - VÕIMALIKULT LOODUSLÄHEDANE SEISUND

VEEMAJANDUSSEKTORI INSTITUTSIOONID • KESKKONNAMINISTEERIUM – 15 KESKKONNATEENISTUST • PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM - 13 MAAPARANDUSBÜROOD • SOTSIAALMINISTEERIUM - 15 TERVISEKAITSE INSPEKTSIOONI • KOKKU TÖÖTAB VEEMAJANDUSES ca 150 AMETNIKKU • VEEMAJANDUSSEKTOR ON KILLUSTATUD JA KATTUVATE FUNKTSIOONIDEGA

VEEMAJANDUSE SEADUSANDLIK BAAS • VEEPOLIITIKA INSTRUMENT ON EESTI VEEÕIGUS • EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS • ASJAÕIGUSSEADUS • VEESEADUS • ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI SEADUS • LÄÄNEMERE PIIRKONNA MEREKESKKONNA KAITSE KONVENTSIOON • LISAKS EELNIMETATUTELE ON VEEL 16 SEADUST JA HULK ALAMASTME ÕIGUSNORME

VEEMAJANDUSE PROBLEEMID • INSTITUTSIONAALSED • SEADUSANDLIKUD • MAJANDUSPOLIITILISED

INSTITUTSIONAALSED PROBLEEMID • VEEMAJANDUSSEKTORI KILLUSTATUS, ADMINISTREERIVATE ASUTUSTE TÖÖPIIRKONNAD EI KATTU ALAMVESIKONDADE PIIRIDEGA • IGAL AMETKONNAL ON OMAD PROGRAMMID, PUUDUB TERVIKLIK RIIKLIK VEEMAJANDUSPROGRAMM JA STRATEEGIA • KATTUVAD FUNKTSIOONID • INIM- JA MATERIAALSE RESSURSI EBAEFEKTIIVNE KASUTUS • MADAL HALDUSSUUTLIKKUS • PROJEKTIPÕHINE PLANEERIMINE • NÕRK KOOSTÖÖ KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

SEADUSANDLIKUD PROBLEEMID • PUUDUB VEEÕIGUSLIK RAAMSEADUS • IGAL AMETKONNAL OMA SEADUSED • SEADUSANDLIKE AKTIDE PUUDUSED

MAJANDUSPOLIITILISED PROBLEEMID • VEEKOGUDE HOOLDUS EI OLE VEEMAJANDUSE PRIORITEET • VEEKOGUDE HOOLDUSE EEST PUUDUB OTSESELT VASTUTAV INSTITUTSIOON • PUUDUB MAJANDAMISMUDEL JA RAKENDUSMEHHANISM • MAAPARANDUS JA VEEMAJANDUS

PÕLLUMAJANDUSMAAD 280, 000?

JÄRELDUSED, ETTEPANEKUD • • VEEKOGUDE SÜSTEMATISEERITUD HOOLDAMISEKS ON VAJA LUUA SEADUSANDLIKUD, INSTITUSIONAALSED JA MAJANDUSPOLIITILISED EELDUSED EL-i VEERAAMDIREKTIIV ANNAB VÕIMALUSE KORRALDADA KÕIKI VEEMAJANDUSE PROBLEEME TERVIKLIKULT • VEEMAJANDUSE RIIKLIK ADMINISTREERIMINE VAJAB ÜMERKORRALDAMIST • VAJALIK ON KOOSTADA VEEMAJANDUSE VALGALAPÕHISE RIIKLIKU ADMINISTREERIMISE KAVA, MIS SISALDAB : – VEEMAJANDUSSEKTORI INSTITUTSIONAALSET TUGEVDAMIST – SEADUSANDLIKU BAASI TÄIENDAMIST – MAJANDUSPOLIITILISI ETTEPANEKUID • KESKKONNMINISTEERIUMI HALDUSALAS TULEB MOODUSTADA SPETSIALISTIDEST KOOSNEV TÖÖGRUPP, KES KOOSTAKS 2005. AASTAKS RIIKLIKU VEEMAJANDUSE ADMINISTREERIMISE KAVA PROJEKTI

ANDRES PIIR EESTI VEEMAJANDUSE PROBLEEMID