Andmeturbe phialused praktikule I Andmeturbe olemus ja baasmisteid

Andmeturbe põhialused praktikule, I Andmeturbe olemus ja baasmõisteid Valdo Praust mois@mois. ee arvuti- ja andmeturbespetsialist isikuandmete kaitse seaduse kaasautor Infoühiskonna harrastusfilosoof Täienduskoolitus IT Kolledzis 21. septembril 2004

Mida me kaitseme: informatsioon ehk teave Informatsioon ehk teave (information) – teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus Informatsiooni mõiste on seega seotud temast üldisema — teadmuse — mõistega, mille üheks osaks on see mida teatakse, st mingi asjaolu (objekt), ja teiseks osaks see, kes teab (subjekt) Informatsioonil iseenesest puudub vorm. See tekib alles esituse (andmete) kaudu

Mida me kaitseme: andmed Andmed (data) – informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) Samade andmete tõlgendus erinevate subjektide poolt võib olla erinev (nt sõna 'hallitus' tähendus sõltub mõnevõrra sellest, kas tema lugeja on eestlane või soomlane)

Digitaalkujul andmed Informatsioon võib olla andmetena kirja pandud mitmel erineval viisil. Olulisemad neist on kaks: • paberkandjal andmed (tekst, skeemid, pildid jm) • digitaalkujul andmed (esitatud arvude 0 ja 1 abil teatud tehniliste seadmete vahendusel) Rääkides arvutiga (infotehniliste seadmetega) töödeldavatest andmetest, mõtleme me andmete all alati digitaalkujul andmeid, seega andmeid, mis koosneb bitijadadest ehk märkide 0 ja 1 jadadest.

Andmeturbe lähtekoht Lähtekoht: nii paber- kui ka digitaalkujul andmetel (informatsioonil) on reeglina mingi väärtus ja omadused mingi subjekti (kas inimese või tehnilise süsteemi) jaoks Info- ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega (igas infosüsteemis)

Andmeturbe komponendid Andmeturbe (data security) ehk infoturbe (information security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: • käideldavus • terviklus • konfidentsiaalsus Need kolm omadust peavad olema tagatud suvalise andmekogumi — nii paber- kui ka digitaalkujul oleva — korral NB! Andmete (teabe) turvalisus ei ole pelgalt selle salastatus (konfidentsiaalsus) nagu ekslikult arvatakse (see oli nii ajaloolises plaanis)

Käideldavus Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele Käideldavus on reeglina andmete olulisim omadus ehk andmeturbe olulisim komponent – halvim mis andmetega võib juhtuda, on see et ta pole (volitatud subjektidele) kättesaadav Näited: • riik ei tea oma kodanikke (rahvastikuregister pole kasutatav) • maakorraldaja ei pääse ligi maakatastrile

Terviklus Andmete terviklus (integrity) on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud Terviklus on käideldavuse järgi olulisuselt teine andmete omadus (andmeturbe komponent) Andmed on reeglina seotud selle loojaga, loomisajaga, kontekstiga jm sarnasega; nimetatud seose rikkumisel on halvad tagajärjed Näited: • Riigi Teataja trükikotta tunginud häkker saab seadusi omatahtsi muuta • Karistusregistri muutmisega saab vang varem vabaks

Konfidentsiaalsus Andmete konfidentsiaalsus (confidentiality) ehk salastus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele (ning kättesaamatus kõikidele ülejäänutele) Oli ajalooliselt andmeturbe olulisim komponent Kaasajal on ta vaid üks kolmest olulisest komponendist Näited: • delikaatsed isikuandmed tulevad avalikuks • ärisaladuse leke

Andmete vs infovarade turve Tihti räägitakse andmeturbe asemel kõikide infosüsteemi varade ehk infovarade turbest (Info)varade hulka kuuluvad: • andmed (mingis vormingus olev informatsioon) • IT aparatuur (riistvara, sideseadmed, toiteseadmed jm) • andmesidekanalid • tarkvara (süsteemne ja rakendustarkvara) Vahel loetakse infovaradeks lisaks: • organisatsioon (selle struktuur ja talitlus) • personal • andmekandjad (sh dokumendid) • infrastruktuur (hooned, tööruumid, jms)

Infovarade omadusi 1. Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata 2. Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus 3. Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest 4. Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada

Turbe kahjustumine 1. Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat) 2. Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities) 3. Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk) 4. Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss) 5. Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades

Turbe kahjustumine (skeem)

Turvameetme mõju

Veel turbemõisteid • Oht (threat) – potentsiaalne (info)turbe rikkumine • Nõrkus e turvaauk (vulnebarility) – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt • Risk (risk) – tõenäosus, et teatud oht kasutab ära infosüsteemi teatud nõrkuse • Turvakadu e turvarike (security loss) – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus) • Turvameede (security measure) – infosüsteemi modifitseering, mis vähendab mingit riski (reeglina mitmeid korraga)

Turvamõistete vahelised seosed

Mis on infovarade turvaohud? Oht (threat) on potentsiaalne (info)turbe rikkumine Oht on seega kas: • potentsiaalne tervikluse rikkumine • potentsiaalne käideldavuse rikkumine • potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine

Ohud, nende liigitamine Ohte saab liigutada • turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab, kas käideldavust, terviklust või konfidentsiaalsust) • ohuallika järgi (mis põhjustab) • kahjustuse olulisuse seisukohalt Ohtude liigitus allika järgi • stiihilised ohud • keskkonnaohud • tehnilised rikked ja defektid • inimohud • ründed

Keskkonnaohud Liigitus: • äike • kahjutuli • vesi • lubamatu temperatuur ja niiskus • tolm ja saastumine • elektromagnetilised kiirgushäiringud • väliste infrastruktuuride rikked või häiringud

Tehnilised rikked ja inimohud Tehnilised rikked: • infotöötluse infrastruktuuri avarii • riistvara defektid ja rikked • sideliinide rikked ja häiringud • infokandjate defektid • turvavahendite tõrked Inimohud: • personali väljalangemine • juhuslikud äpardused

Ründeohud lähtuvad inimestest, kes on mitmesugustel motiividel ja ajenditel (isiklikud huvid, huligaansus, riiklik või eraluure jne) valmis sihilikult kahju tekitama Ründeohte on otstarbekas eritleda • ründeobjektide (mida rünnatakse) ja • ründemeetodite (kuidas rünnatakse) järgi

Ründeallikad ja -kanalid Ründeallikad: • infosüsteemide volitatud kasutajad (NB! On statistikas esikohal) • majandus- ja sõjalise luure agendid • kräkkerid (osakaal väike) • muud (meil eelkõige kriminaalne element) Ründekanalid: • vahetu kontakt rünnatava objektiga (infosüsteemiga, personaliga vms) • ründetarkvara sisaldavad andmekandjad (nt viirustega nakatatud disketid) • võrgud, sh Internet

Nõrkused e turvaaugud Nõrkused (vulnerabilities) on kaitstava objekti suvalised nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objekti ähvaradavad ohud Jagunevad: • infrastruktuuri nõrkused • infotehnilised nõrkused • personali nõrkused • organisatsiooni nõrkused

Nõrkused e turvaaugud Jagunevad neljaks: 1. Infrastruktuuri nõrkused: • • kaitstava objekti ebasoodne asukoht; primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur 2. Infotehnilised nõrkused: • piiratud ressursid • aparatuuri või sideliinide väär paigaldus • vead või defektid tarkvaras protokollide ja sideprotseduuride puudused • andmehalduse puudused • vahendite ja meetmete tülikus (ka turvamehhanism ise võib kahjustada käideldavust)

Nõrkused e turvaaugud 3. Personali nõrkused: • väärad menetlused • teadmatus ja motivatsioonitus • turvanõuete eiramine 4. Organisatsiooni nõrkused: • • • töökorralduse puudused ressursihalduse puudused dokumenteerimise puudused turvameetmete valimise puudused turvasüsteemide halduse puudused

Turvameetmed • Võimaldavad vähendada nõrkusi ehk turvaauke • Seeläbi võimaldavad vähendada süsteemi jääkriski

Turvameetmete otstarve Otstarbe järgi jagatakse turvameetmeid: • profülaktilised meetmed • turvarikete tuvastusmeetmed (avastusmeetmed) • rikke-eelse oleku taastemeetmed Paljud turvameetmed on polüfunktsionaalsed (nt veaparanduskoodid)

Turvameetmete liigitus teostusviisi järgi • organisatsioonilised turvameetmed • füüsilised turvameetmed • infotehnilised turvameetmed Olulisimad on organisatsioonilised meetmed, ilma milleta ei toimi reeglina ei füüsilised ega ka infotehnilised meetmed

Organisatsioonilised turvameetmed sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevused ning toimingud Siia all kuulub reeglina kõik see: l kes mida peab tegema l kes mida ei tohi teha l mis juhtub siis, kui keegi midagi keelatut teeb l mis juhtub siis, kui keegi midagi vajalikku tegemata jätab

Füüsilised turvameetmed hõlmavad: 1. Objekti infrastruktuuri: • ehituslikud piirdeid • kommunikatsioonid • kütte- ja kliimaseadmed • turvauksed ja –aknad, seifid, barjäärid • tõkkepuud, väravad 2. Mehaanilisi komponente: lukud, sildid, viidad, pakendid, märgised Sageli liigitatakse füüsiliste turvameetmete alla ka pääslatöötajad, turvamehed jmt töötajad

Organisatsiooni turve Põhitõde: et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid (infovarasid), tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis Infovarade turvakadu ehk turvarike avaldab tihti kahjulikku mõju asutuse muudele varadele ja seega kogu asutusele Ka abipersonal on reeglina kaudselt siiski seotud andmete ning nende turvaomadustega

Turvalisus ja jääkrisk NB! Mitte ühegi turvameetme rakendamine ei loo kunagi absoluutset turvalisust. Need vaid vähendavad turvariski, st tõenäosust, et andmete terviklus, käideldavus või konfidentsiaalsus saavad kahjustatud Absoluutse turbe asemel räägitakse alati aktsepteeritavast jääkriskist, mis vastab teatud konkreetse olukorra mõistlikule turvatasemele Reeglina mõeldakse selle all olukorda, kus turvameetmete maksumus ning prognoositav turvarikest tulenev kahju on omavahel mõistlikus tasakaalus

Turbe majanduslik külg

Mitu % eelarvest? Rusikareegel: Turbele tuleb kulutada vähemalt 10% kogu IT süsteemi arenduseelarvest ning halduskuludest Turbele vähem raha kulutades annavad reeglina olulist tooni turvariketest e turvakadusest tingitud majanduslikud kahjud Kõrgendatud turbevajaduse korral (käideldavusvajaduse, terviklusvajaduse, konfidentsiaalsusvajaduse korral) on tihti reaalne ka 20 -25% ja vahel koguni enam. Täpse arvu näitab ära turvaanalüüs

Epiloog Süsteemi turvalisuse määrab ära nõrgim lüli Ei ole võimalik tõestada turvalisust, tõestada saab vaid ebaturvalisust Vrd: Ei ole võimalik tõestada, et ihukaitseb VIPi turvaliselt On võimalik vaid tõestada, et ta kaitseb VIPi ebaturvaliselt – VIP maha lasta

Käesoleva ettekande materjalid (MS Power. Point 2000 vormingus) on saadaval veebis aadressil http: //www. itcollege. ee/~valdo/taiend/plokk 1 -1. ppt Edasised küsimused palun aadressil mois@mois. ee

Tänan tähelepanu eest!