Ameerika filmikultuur Kennet Krema Tallinna Prantsuse Ltseum Xb

Ameerika filmikultuur Kennet Kärema Tallinna Prantsuse Lütseum Xb

Filminduse alged Ameerika filmikultuur – Hollywood 4 erinevat ajalooperioodi Ø Tummfilmi ajastu Ø Klassikaline Hollywood Ø Uus Hollywood Ø Kaasaegne periood Ameerika pinnal näidati esimest kinofilmi New Yorgis, 1896

Filminduse alged Filmikunst leiutati Euroopa südames Vennad Lumière´id Esimene filmikaamera aastal 1880 Aastaid maadeldi filmi realistlikult monteerimisega

Tummfilmi ajastu Am. Film sündis reformide ajastul Teemad puudutasid tihti Ø Ühiskonnaprobleeme Ø Poliitilisi probleeme Ø Soolisi eripärasid Esines palju räpast huumorit

Tummfilmi ajastu Tummfilmide läbi aegade suurimaks täheks on Charlie Chaplin, kes oli inglise komöödiafilmirežissöör, -stsenarist, näitleja ja -produtsent. Ta on tummfilmiajastu tuntu maid näitlejaid, kes osales 83 filmis ja pälvis oma tegevuse eest kolm "Oscarit". Chaplini tuntuimad filmid on "Kullapalavik", "Tsirkus", "Suurlinna tuled", "Moodsad ajad" ja "Suur diktaator".

Tummfilmi ajastu Alles 20 ndatel hakati rõhuma moraalitunnetusele Paljude silmis rikkusid filmid inimkonda 1907 – Chicago Tribune Filmikunsti keerulised ajad Isegi New York sulges 1907 ajutiselt kõik kinod Aastast 1908 hakkasid filmitegijad koonduma läänerannikule

Klassikaline Hollywood Aastad – 20 ndad kuni 1940 ndad Läänerannik oma eelistega tõusis uueks filmimaailma keskmeks I sealne stuudio – Selig Aastal 1920 kasutati juba mõistet Hollywood

Hollywood oli tegelikult väike linnake Los Angelese külje all Teda eraldavad L. A. -st Hollywoodi künkad D. W. Griffith oli esimene Hollywoodis filminud režissöör Alates 1911 hakkasid sinna tekkima filmistuudiod

Klassikaline Hollywood Ekraanile toodi palju glamuuri, kuid inimeste silmis ka ebamoraalsust Ameerika filmiprodutsentide ja – levitajate organisatsioon (MPPD A) Kanda kinnitasid ka Euroopa andekad režissöörid Mõningad näitlejad Clara Bow Joan Crawford Mary Pickford Bessie Love Tähtsaim režissöör oligi D. W. Griffith (melodraamad)

Helifilmide teke Warner Bros tutvustas esimesena helilisi mängufilme, alguses muusikaga, siis dialoogiga „Džässilaulja“ 1929 ndaks aastaks olid tuhanded kinod varustatud helisüsteemiga Tekkisid muusikal-filmid

Helifilmid Hakati nõudma filmidialooge ka teistes keeltes Üritati toota ka mitmekeelseid filme Kunstiline efekt jäi aga tihti kesiseks (dialoogi domineerimine, liikumatu kaamera jms. )

Helifilmid Pikapeale õppisid režissöörid heli kasutama, kuid paljud ebaõnnestusid Griffitist sai üleöö kõige vanamoodsam filmitegija Douglas Fairbanks, Mary Pickford jpt. tegid edutuid katseid Helifilmile ülemineku elas režissööridest ainsana üle Charlie Chaplin

Klassikaline Hollywood 1930. aasta oli Hollywoodi seni edukaim Toodeti vesterne ja seiklusfilme Tõusid esile mitmed suured filmikompaniid(lisaks Warnerile) nagu näiteks: Ø Columbia Pictures Ø 20 th Century Fox Ø MGM

Uus Hollywood Algas Hollywoodi kuldne ajastu „Võlur Oz“ Välja tuli erakordselt palju filme „Postitõld“ Paljud neist on saanud filmiklassikaks „Ninotscka“ Film-noir (kajastab peamiselt korrumpeeru nud, kriminaalset ja vägivaldset maailma „Tuulest viidud“

Hollywood tänapäeval Filmide peamised suunad Filmid on äärmiselt mitmekesised 20 nda sajandi lõpus domineerisid eepilised draamad Praegu tuuakse enim välja action/fantaasia/ulmefilme

Mõned mõjukaimad filmilood ajaloos

Suur tänu kuulamast! http: //www. digitalhistory. uh. edu/historyonline/hollywoo d_history. cfm http: //www. learner. org/resources/series 67. html http: //en. wikipedia. org/wiki/Cinema_of_the_United_Stat es http: //et. wikipedia. org/wiki/Charlie_Chaplin http: //www. forbes. com/2010/03/01/most-influentialcelebrities-business-entertainment-influential. html