Amazonas KarlRichard Snna Sten Talisaar 7 B Amazonase

Amazonas Karl-Richard Sänna Sten Talisaar 7. B

Amazonase asukoht • Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi • Amazonas algab kahe lähtejõena Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia ja suubub Atlandi ookeani

Amazonase pikkus ja valgla • Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km, valgla suurus on 7, 05 miljonit km² • Vaidlused Amazonase pikkuse üle käivad, Amazonase pikkuseks on määratud 6400 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km)

Amazonase laius ja sügavus • Amazonas on mudane, sügav ja suudmes keskmiselt kuni 10, vihmaperioodil kuni 50 km lai • Laiemates kohtades on Amazonas 120– 130 km lai, Óbidose kitsuses pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetrit sügav, voolates kaljupõhjal • Jõe keskmine sügavus on 20 -26 m

Amazonase elustik ja kliima • Amazonase jõestik on kalarohke: kaks tuhat liiki, sealhulgas suurim mageveekala arapaima • Kõikjal Amasoonias ei ole kuiva- ja vihmaperioodi. Osa sellest jääb ekvatoriaalsesse kliimasse, kus sajab aasta ringi. Mõnel pool pole aastate viisi vihmata päeva olnud.

Amazonase võrdlus Suure-Emajõega • • • Amazonas Jõe lähe: Nevada Mismi Suubub: Atlandi ookeanisse Valgla riigid: Peruu, Kolumbia, Ecuador, Brasiilia Valgla pindala: 7, 18 miljonit km² Pikkus: 6400 km Jõe langus: 5170 m • • • Suur-Emajõgi Jõe lähe: Võrtsjärv Suubub: Peipsi järve Valgla riigid: Eesti, Läti Valgla pindala: 9740 km² Pikkus: 100 km Jõe langus: 3, 6 m

Huvitavaid fakte • Amazonas tekitab ookeani tohutu mageveelaigu, mis on umbes 400 km pikk ja 100– 200 km lai. Magevesi on väiksema tihedusega kui merevesi ja kerkib pinnale. Mereveega segunedes vähendab ta selle soolsust ja muudab ookeani pinnavärvi kuni 2, 6 miljoni km² suurusel alal • Üle Amazonase ei lähe ühtegi silda. Alamjooksul on Amazonas nii lai, et tänapäeva tehnika ei võimalda üle selle silda ehitada.

Sadamad • Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku • Peajõgi on laevatatav 4300 km, ookeanilaevadele Manauseni (1690 km) • Tähtsaimad sadamad on Iquitos, Óbidos, Santarém ja Belém • Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühike piirilõik on ka Kolumbiaga

Keskonnaprobleemid • Amazonase jõel saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist: pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ja punane saastunud vett. Amazonases on soovitatav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Kohas, kus Rio Negro suubub Amazonasesse, voolavad eri värvi veed umbes 6 km ulatuses kõrvuti, enne kui segunevad

Pildid

Kasutatud allikad • http: //et. wikipedia. org/wiki/Amazonas