ALKOHOLID JA KARBOKSLHAPPED Martin Saar GAG 2008 1

ALKOHOLID JA KARBOKSÜÜLHAPPED Martin Saar GAG 2008

1. Mõiste, struktuur ja omadused AINEKLASS MÕISTE KARBOKSÜÜLHAPPED Alkoholid on Karboksüülhapped süsivesinikest tuletatud on ühendid, mis ühendid, kus üks või sisaldavad enam vesiniku aatomit karboksüülrühma on asendatud ühe või -COOH mitme hüdroksüülrühmaga: ALKOHOLID –O–H

1. Mõiste, struktuur ja omadused AINEKLASS ALKOHOLID KARBOKSÜÜLHAPPED ÜLDVALEM R-OH R-COOH Tuletamine ja nimetused metanool ehk puupiiritus CH 3 OH metaan CH 4 metaanhape ehk sipelghape HCOOH

1. Mõiste, struktuur ja omadused AINEKLASS ALKOHOLID KARBOKSÜÜLHAPPED Tuletamine ja nimetused etanool ehk piiritus etaan C 2 H 6 ehk CH 3 -CH 3 CH 2 OH ehk C 2 H 5 OH etaanhape ehk äädikhape CH 3 COOH

1. Mõiste, struktuur ja omadused AINEKLASS Üldomadused ALKOHOLID • veesõbralikud ehk hüdrofiilsed ühendid: lahustuvad hästi vees • EI OLE ALUSED! Ei anna lahusesse hüdroksiidioone OH–! KARBOKSÜÜLHAPPED • nõrgad happed, annavad lahusesse vesinikioone H+. HCOOH HCOO― + H+ metaanhape metanaatioon + vesinikioon • põlevad, andes süsihappegaasi ja veeauru C 2 H 5 OH + 3 O 2 2 CO 2 + 3 H 2 O

Vahepala: happe ja aluse mõiste Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH–.

2. Karboksüülhapete reaktsioonid Karboksüülhapped on happed! 2. 1 Reageerivad metallidega, andes soola ja vesiniku. asendusreaktsioon metall + hape sool + vesinik 2 Li + 2 HCOOH 2 HCOOLi + H 2 liitium + metaanhape liitiummetanaat + vesinik Ca + 2 CH 3 COOH (CH 3 COO)2 Ca + H 2 kaltsium + etaanhape kaltsiumetanaat + vesinik

2. Karboksüülhapete reaktsioonid Karboksüülhapped on happed! 2. 2 Reageerivad alustega, andes soola ja vee. neutralisatsioonireaktsioon alus + hape sool + vesi Na. OH + CH 3 COOH CH 3 COONa + H 2 O naatriumhüdroksiid + etaanhape naatriumetanaat + vesi

3. Karboksüülhapete ja alkoholide omavaheline seos Miks tekkis pikkadele merereisidele kaasa võetud veinile ebameeldiv hapu kõrvalmaitse? • Alkoholid oksüdeeruvad hapniku toimel aegamööda vastavateks karboksüülhapeteks. • etanool (veinis) etaanhape (veiniäädikas) C 2 H 5 OH + O 2 CH 3 COOH + H 2 O

4. Alkoholide tähtsamad esindajad METANOOL CH 3 OH • värvitu, põletava maitsega surmavalt mürgine vedelik; • seguneb veega igas vahekorras; • kasutatakse lahustina, mootorikütusena ja keemiatööstuses toorainena

4. Alkoholide tähtsamad esindajad ETANOOL CH 3 CH 2 OH (C 2 H 5 OH) • värvitu, põletava maitsega vedelik; • vähem mürgine kui metanool; • tekitab sõltuvust – seda nimetatakse alkoholismiks • seguneb veega igas vahekorras; • kasutatakse lahustina, desinfitseerimisvahendina, kütusena ja kahjulike joovastavate jookide valmistamiseks; • saadakse alkoholkäärimisel glükoosist C 6 H 12 O 6 2 C 2 H 5 OH + 2 CO 2↑

4. Alkoholide tähtsamad esindajad

4. Alkoholide tähtsamad esindajad LISALUGEMIST GLÜTSEROOL EHK GLÜTSERIIN propaan-1, 2, 3 -triool • vettimav ehk hügroskoopne magusa maitsega viskoosne vedelik; • ei ole mürgine, kasutatakse lahtistina; • kasutatakse kreemide, emailvärvide ja lõhkeainete (dünamiit ehk nitroglütseriin) valmistamiseks

5. Karboksüülhapete tähtsamad esindajad METAANHAPE HCOOH • terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik • seguneb veega; • leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes;

5. Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH 3 COOH • terava hapu lõhnaga söövitav vedelik • seguneb veega; • tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; • kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine);