ALFAKIIRGUS Oksana Simm 12 b Kiirguse avastamine 1896

ALFA-KIIRGUS Oksana Simm 12 b

Kiirguse avastamine 1896. aastal A. Becquere avastas , et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi tumenemise. Nimetas selle kiirguse uraani kiirteks. Samal ajal avastasid abielupaar Curied, et nn uraanikiired on omased ka mõnedele teistele ainetele ja nimetasid selle ümber radioaktiivseks kiirguseks. Uurides radioaktiivset kiirgust leidsid nad, et magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks ja nimetasid neid alfa-, beeta- ja gammakiirteks. 1899. aastal kasutas E. Rutherford alfakiirgust aatomituuma olemasolu tõestamiseks.

Alfakiirgus � � Ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel Koosneb alfaosakestes – 2 prootonist ja 2 neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest Alfaosakesed on suhteliselt rasked , liiguvad aeglaselt ja läbimisvõime on väike Levivad õhus vaid mõne sentimeetri kaugusele

� � Reeglina toimub alfalagunemine rasketes aatomituumades ja selle tagajärjel väheneb tuuma aatomnumber (prootonite arv) kahe võrra ja massiarv nelja võrra oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Ohtlik siis, kui ta satub sissehingamise või neelamise käigus kehasse, sest puutudes lähedalt kokku näiteks kopsu või kõhu sisekudedega võib ta põhjustada suure kiirgusdoosi.

Alfakiirguse mõju ainele Alfakiirguse läbimisvõime on ioniseeriva kiirguse tüüpide seas kõige väiksem. Et alfaosakese mass ja elektrilaeng on suhteliselt suured ning kiirus suhteliselt väike võrreldes teiste ioniseerivate kiirguste osakestega, siis on tõenäosus suur, et läbi aine liikuv alfaosake põrkub mõne aatomi vastu ja ioniseerib selle. Alfaosake võib neelduda pihtasaanud aatomi tuumas või hajuda aatomi elektronkattelt. Mõlemal juhul annab alfaosake osa või kogu oma kineetilise energia aatomile, mis läheb ergastatud seisundisse. Sinakas helendus, mis tekib alfakiirguse allika ümber, on tekitatud ioniseeritud aatomite poolt, mis lähevad ergastatud olekust tagasi põhiolekusse.

Kaitse Alfa-kiirguskaitse meetod on kiirgusallika varjestamine. Alfakiirguse varjestamiseks piisab paberilehest või paarisentimeetrisest õhukihist kiirgusallika ja varjestatava keha vahel. Isegi inimese naha surnud rakkudest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt.