Aktuaalset hariduskorralduses 20092010 a Meelis Kond Hariduskorralduse teenistuse

Aktuaalset hariduskorralduses 2009/2010 õ. -a Meelis Kond Hariduskorralduse teenistuse direktor 25. 08. 09

Mõned strateegilised rõhuasetused 2009 – 2010 EL liikmesriikide hariduses 1. Innovatsioon, loovus ja ettevõtlikkus kõikidel hariduse tasemetel • Võtmekompetentsid: integreeritakse võtmekompetentse õppekavadesse, hindamisse ja uuringutesse • Innovaatilised asutused: edendatakse loovust ja innovatsiooni arendades uusi õpetamis- ja õppimisviise (sealhulgas uute tehniliste vahendite kasutamine ja õpetajakoolitus) • Partnerlus: arendatakse haridusasutuste, firmade, uurimisasutuste, kultuurialal tegutsejate ja loovvaldkondade koostööd

Mõned strateegilised rõhuasetused 2009 – 2010 EL liikmesriikide hariduses 2. Võrdsete võimaluste arendamine ja aktiivsete kodanike kasvatamine: • Koolist väljalangemine - varajane sekkumine, ennetustöö, koostöö tihendamine üldharidus- ja ametikoolide vahel, takistuste kaotamine kooli tagasitulijatele • Alusharidus: alushariduse kättesaadavuse laienemine ja õpetajatele pakutavate tugiteenuste kvaliteedi parendamine • Uusimmigrandid: õpitakse koostöös ja järgitakse häid toimivaid mudeleid • Eriõpetus: pakutakse õigeaegselt professionaalset abi hästi organiseeritud teenuste toel, integreeritakse teenused üldhariduse juurde ning võimaldatakse õpingute jätkamist

Võtmekompetentsid hariduses 21. sajandil on hariduses prioriteediks: • Võtmekompetentside väärtustamine ja neile keskendumine • Igale õpilasele kõrge kvaliteediga hariduse tagamine • Õpetajate ja kooli personali professionaalsuse tagamine

1. Haridusasutuse juhi kompetentsidest • HA on kompetentsimudeliga tegelenud 2001. aastast. Tulemushindamise mudel ja ametijuhend sisaldab suurel määral kompetentse erinevates juhtimisvaldkondades • EL projekti raames on riiklikul tasandil väljatöötamisel juhi kompetentsimudel, mille valdkonnad on tööversioonis sõnastatud järgmiselt: • organisatsiooni arengu juhtimine • õpikeskkonna kujundamine • inimeste juhtimine • ressursi juhtimine • enesejuhtimine

Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 1. Organisatsiooni arengu juhtimine 1. 1 Arengu planeerimine 1. 2 Sisehindamise läbiviimine 1. 3 Koostöö huvipooltega ja võrgustike arendamine 1. 4 Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste kujundamine 1. 5 Osalemine hariduselus nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil

Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 2. Õpikeskkonna kujundamine 2. 1 Õppekava koostamine 2. 2 Õppija arengu hindamine 2. 3 Tugisüsteemide rakendamine 3. Inimeste juhtimine 3. 1 Eestvedamine 3. 2 Personalipoliitika kujundamine

Haridusasutuse juhi kompetentsimudel 4. Ressursside juhtimine 4. 1 Eelarve koostamine 4. 2 Materiaalse baasi haldamine 4. 3 Informatsiooni süsteemne korraldamine 4. 4 Ressursside säästlik kasutamine 5. Enesejuhtimine 5. 1 Enesehindamine 5. 2 Enda professionaalsuse hoidmine

Võimalus • Arendada ennast toodud kompetentsides • Rakendada haridusasutuses jagatud eestvedamist • Luua õppiv organisatsioon • Toetada igakülgselt innovatiivsust • HA keskenduda koolituskonverentsidel ja nõupidamistel kompetentside arendamisele

2. Õpetaja võtmekompetentsid • Innovatiivne õpetamine parandab: • õppijate õpimotivatsiooni • sotsiaalseid suhteid ja nende äratundmist • enesetundmist ja õppimisvõime • võimet aru saada ja edasi anda teadmisi (Ritchhart 2004) • Innovatiivsed õppemeetodid: praktiline/kogemuslik õpe, rollimängud, võistlused ja mängud, stimuleerivad õppematerjalid, ajurünnakud, erinevad koostööõppevormid (Brown 2006; Handfield-Jones & Nashmith 1993)

Õpetaja võtmekompetentsid Õpetaja ülesanne on toetada õpilaste võtmekompetentse: • omandada olulisi teadmisi • omandada võtmeoskusi ja leida oma tee elus • saada iseseisvaks õppijaks • saada elukestvaks õppijaks • õppida looma koostöös teistega

Võimalus • Õpetaja igakülgne toetamine • Kaasaegsete teadmiste ja õppevahendite võimaldamine ja kasutamine • Teadmistekesksest õpetamisest liikumine loovust toetava õpetamiseni õppeprotsessis

3. Õpilaste võtmekompetentsid tagavad: - isikliku eneseteostuse - sotsiaalse kaasatuse - tööturu jaoks vajalikud oskused

Õpilaste võtmekompetentsid Need valdkonnad • Emakeel • Võõrkeeled • Matemaatika ja teadus • Digitaalne maailm • Õppima õppimine • Sotsiaalsus ja kodanikualgatus • Ettevõtlus • Kultuur toetavad õpilaste. . . kaudu. . . Kriitilist mõtlemist kooli õppekava Loovust kooli Initsiatiivi võtmist organisatsiooni Probleemide lahendamise oskust õpetaja Riski hindamist hariduse Otsuste vastuvõtmist õpetaja tööstiili ja tunnetega toimetulemist

Võimalus • Õppimisprotsessis toetada õpilaste kriitilist mõtlemist, loovust, innovatiivsust, omaalgatuslikkust, probleemide lahendamise oskust, riski hindamise oskust • Toetada lapse igakülgset arengut, mitte ainult akadeemilist andekust

Innovatsioon • Innovatsioon on millegi uue või uuendusliku väljatöötamine ja rakendamine huvipooltele väärtust pakkuvalt • Innovatsioon haridusasutuses on ennekõike uue mõtteviisi toetamine, mis loob eelduse uutmoodi tegutsemiseks • Kiiresti muutuvas ühiskonnas on arenemisvõimeline organisatsioon eelisolukorras. • Innovatsioon ja õppimine on kesksed mehhanismid organisatsioonide konkurentsis

Innovatsioon tekib õppivas organisatsioonis, kus õpivad kõik • Organisatsiooni õppimine on organisatsiooni võime uuendada oma väärtusi, tegutsemisviise ja protsesse vastavalt nõudlusele • Õppimist soodustav õhkkond, kehtivate normide kahtluse alla seadmine, vigade lubamine ja nendest õppimine • Ühised arusaamad, vastastikune mõju, madalad hierarhiad, planeerimine = tegutsemine, inimestesse ja probleemilahendamisvõimesse uskumine, avatus • Kesksel kohal on innovatiivsuse tunnustamine

Miks Tallinna Haridusamet tunnustab? • Eesmärgiks on parima praktika tunnustamine ja eneseanalüüsi toetamine • Õpilaste tunnustamine: Tallinna noor kultuuritegija, Tegus õpilane, Tallinna tegus sporditegelane, olümpiaadid, Tallinna koolinoorte meistrivõistlused • Õpetajate tunnustamine: eÕpetaja, Innovaatiline õpetaja, Tallinna aasta õpetaja, Parim noor õpetaja; olümpiaadide ja konkursside võitjate juhendajad NB! OCD õpetaja uuring TALIS 2008 tulemused näitavad, et õpetajate laiem avalikkuse poolt tunnustamine ei ole piisav)

Miks Tallinna Haridusamet tunnustab? • Haridusasutuste tunnustamine • Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinnad • Innovaatiline tegu • Parim personaliprojekt • Parim lõimumisprojekt • Parim koolisöökla • Parima toitlustusega koolieelne lasteasutus • Riiklik initsiatiiv üleriigiliste tunnustusstatuutide loomisel ÕKVA projekti raames

Haridusasutuse kultuur • Innovatsiooni ja muudatuste suunas liikumiseks on vaja mõista kooli kultuuri alustala – väärtusi ja veendumusi • Ühiskonnas toimuvate kiirete muudatuste tulemusena on vaja ka väärtussüsteemi osas olla paindlik ning seda vajadusel kohandada uue olukorraga • Kaasaegsed väärtused: loovus, innovatiivsus, ettevõtlikkus, riskijulgus, omaalgatuslikkus

Haridusasutuse kultuur • Kooli kultuur ja vaimsus ei saa olla piiratud ainult traditsiooniliste kooli tegevustega, peaks rohkem arvesse võtma kogukonnas ja ühiskonnas toimuvaid muudatusi • Kool on ennekõike õpilase elu täiustamise koht, mis tähendab õpilase vaimse, moraalse, kognitiivse, emotsionaalse, loomingulise, esteetilise, sotsiaalse ja füüsilise arengu toetamist • Seega fookuses ei saa olla ainuüksi teadmised, akadeemiline võimekus

Õppeasutse autonoomia • Autonoomia eeldab pidevat sisehindamist, selgelt oma tugevuste ja parendusvaldkondade teadvustamist, perioodilist aruandlust seatud eesmärkide täitmisest ja pidevast parendusprotsessist • Eestvedamise põhiülesanded: oskus arendada, toetada ja hinnata õpetaja tööd; oskus eesmärgistada, hinnata oma tööd, aru anda õppeasutuse tulemuslikkusest, oskus strateegiliselt juhtida personali ja ressursse, oskus teha koostööd teiste haridusasutuste ja avalikkusega

Õppeasutuse autonoomia • Kõige mõjusam kaasaegne juhtimisviis on jaotatud eestvedamine • Jaotatud eestvedamine ei kahanda juhi rolli/tähtsust • Jaotatud eestvedamise kaudu delegeeritakse nii otsustusõigus kui vastutus • Hea liider on avatud, paindlik, püsiv, optimistlik

Juhtide tulemushindamine Aitab: • määratleda juhtidele, avalikkusele selged kriteeriumid selle kohta, millist haridusasutuse juhtimist, loetakse Tallinnas kvaliteetseks • motiveerida juhte enesehindamisele ja selle põhimõtte viimine asutuse kõikidele tasanditele • määratleda haridusasutuste juhtimise tugevused ja parendusvaldkonnad • väärtustada parimat praktikat ja süstemaatiliste juhtimisprintsiipide kasutamist igapäevatöös • anda ja saada regulaarselt tagasisidet

Juhtide tulemushindamine näitas, et valmisolek riiklikuks nõustamiseks ei ole piisav: • sisehindamissüsteemid ei ole veel kõikides asutustes toimivad (ei hõlma kõiki valdkondi) • sisehindamise tulemuste kasutamine (sh EHISe näitajad) ja tulemuste esitamine on nõrgad • Parendusstrateegiate ette planeerimine ja ellu viimine vajab arendamist

Juhtide tulemushindamisel põhinevad parendusvaldkonnad: • personali arendamine (koolitus, keelenõue) • eestvedamine (huvigruppide tagasiside juhi tegevusele, ühiskondlik aktiivsus, arusaamade ühtlustamine) • sisehindamine (süsteemsus, analüüs, parendustegevuste planeerimine lähtuvalt sisehindamise tulemustest) • õpilastega/lastega seotud tulemused (ennetavad tegevused, õpilaste/laste arengu hindamine)

Võrreldes eelmiste aastate hindamistulemustega on paranenud: • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (õppekava arendus) • õpilaste/laste individuaalne arendamine (erinevate võimaluste loomine sh abiõpetaja, pikkpäev) • füüsiline õpikeskkond

Muudatused • Tallinna haridusasutuste juhtide tulemushindamise enesehindamise vorm ja tagasisidestamine muutub 2009. aasta sügisel. • Enesehindamise aruandes keskendutakse tugevustele, parendusvaldkondadele ja järgmise perioodi eesmärkidele. • HTM määruse kohaselt on sisehindamise aruande riigile esitamise viimane tähtaeg 1. jaanuar 2011

Õppekvaliteedist • Iga õppeasutus hindab regulaarselt õppijate/laste vajadusi ja eripära ning sellest tulenevalt lepitakse kokku taotletavates eesmärkides ja hindamise tehnikates, mis kajastuvad õppeasutuse arengukavades, õppekavades ja töökorralduses • Hindamine on endiselt väljakutse paljudes haridusasutustes, see ei ole juhitud protsess • Puuduvad ühtsed arusaamad ja lähenemised hindamisele, õppekavad ei kajasta üheselt mõistetavalt hindamise korraldust • EHIS-es esitatud haridusasutuste tegevusnäitajate analüüs ja võrdlemine teiste sama grupi asutustega • Oluline on, et IT vahendite kasutamine on rakendatud õppimiskäsitluse uuendamiseks

Põhjuseta puudumiste arv Tallinna koolides (tundides) 478961 427712 235910 210649 2007 I poolaasta 2007 II poolaasta 2008 II poolaasta

Põhjuseta puudumised Tallinna koolides • 2008. aastal on vähenenud põhjuseta puudumiste arv võrreldes 2007. aastaga • Põhjuseta puudutakse I poolaastal ligi kaks korda rohkem kui II poolaastal • Keskmiselt puudub 2008. a. I poolaastal 1 õpilane koolist 10 tundi ja II poolaastal 5 tundi.

Põhjuseta puudumiste arv Tallinna koolides Põhjuseta puudumiste arv oli kõige väiksem 2008. aastal: • Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis • Tallinna Juudi Koolis • Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumis • Tallinna Juhkentali Gümnaasiumis

EHIS • Andmete adekvaatsus on väga oluline • EHIS-es olevad andmed on aluseks koolide rahastamisel ning teiste oluliste otsuste tegemisel • Koolis rakendatud tugiteenuste kohta on 2008/09 õppeaastal EHIS-es andmed täitnud 95% koolidest (2007/08 õppeaastal oli andmed täitnud 20% koolidest)

Parendusvaldkonnad • Andmed on vaja sisestada õigeaegselt • Tallinna täiskasvanute gümnaasiumide andmed on vaja saada korrektseks EHISes, ennekõike andmed 12. klassi lõpetajate osakaalust sama lennu alustanute arvust • Koolist lahkunud õpilasi ei tohi hoida EHIS-es kooli õpilaste nimekirjas

4000 I klassi õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 3538 3500 3200 3000 2894 2869 2881 2930 2892 2000 a. 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 3334 3365 2007 a. 2008 a. 3024 2500 2000 1500 1000 500 0 2005 a. 2006 a. 2009 a.

10. klassi õpilaste arv Tallinna munitsipaalkoolides 4500 4000 3911 4014 3763 3742 3934 3925 3742 3686 3500 3277 3135 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 2000 a. 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a.

2008/2009 õ-a Poisid Tüdrukud IX klass 50% X klass 42% 58%

Tallinnasse registreeritud 9. klassi lõpetajate arv ja 10. klassi sisseastujate arv 4500 4000 3500 3000 2500 9. klassi lõpetajate arv 10. klassi sisseastujate arv 2000 1500 1000 500 0 2006/07 2007/08 2008/09

Õpingute jätkamine gümnaasiumis • Tallinna õpilastest jätkab peale 9. klassi gümnaasiumiõpinguid 85 % • Koos väljastpoolt Tallinna tulevate õpilastega on alates 2006/07 õppeaastast alates see protsent 112 • Nn. riiklikuks eesmärgiks on kavandatud, et gümnaasiumis jätkaks vaid ca 60% põhikooli lõpetanutest • Küsimus karjäärinõustamise efektiivsusest ja kutsehariduse atraktiivsusest

Põhikooli õpilaste lahkumiste põhjused Tallinna üldhariduskoolides 2006/2007 ja 2008/2009 õppeaastatel 900 800 700 600 500 2006/2007 õa. 400 2008/2009 õa. 300 200 100 0 koolist väljaheitmine teise kooli õppima mine lahkumine välismaale omal soovil lahkumine

Gümnaasiumist väljalangevus Tallinna munitsipaalkoolides 1000 900 878 907 861 877 800 727 658 604 600 558 452 400 300 200 100 0 1997 -2000 1998 -2001 1999 -2002 2000 -2003 2001 -2004 2002 -2005 2003 -2006 2004 -2007 2005 -2008 a. a. a.

Gümnaasiumist väljalangevus Tallinna munitsipaalkoolides (protsentides) 20% 15% 16% 12% 10% 2002 -2003 a. 2001 -2004 a. 2002 -2005 a. 2003 -2006 a. 2004 -2007 a. 2005 -2008 a.

Gümnaasiumi lõpetajate protsent 10. kl. alustanutest 90% 88% 86% 85% 84% 82% 85% 83% 82% 81% 80% 78% 76% 2001 a. 2002 a. 2003 a. 2004 a. 2005 a. 2006 a. 2007 a. 2008 a. 2009 a.

Hariduskorralduslikud küsimused

Lõimumine – koostöö erinevate haridusasutuste vahel • Eesmärgid asutustele: • Nõustada vanemaid • Leida individuaalseid lähenemisviise, rakendada rohkem keelekümblust • Põhikooli lõpetanu on ühiskonnapädev ja valdab eesti keelt kesktasemel • Keskhariduse omandanud noored valdavad olme- ja tööalaseks suhtluseks vajalikul määral keelt, suudavad õppida eesti keeles • Ressursid arendustööks, koostööprojektideks eesti ja vene õppekeelega asutuste projektideks asuvad Integratsiooni sihtasutuses. Vaja rohkem pealehakkamist http: //www. meis. ee/est/haridus

Haridusasutuse avatus Koolide kodulehekülgede ülevaatus näitas, et • Enamus koole on oma koduleheküljele üles pannud Tallinna Haridusameti juhataja 26. veebruar 2009 käskkirja nr 1 -2/155 kinnitatud kohustuslikud teemad • Koolist esmamulje lapsevanemale kujuneb kodulehekülje põhjal, seetõttu peaks koduleheküljel olev teave olema informatiivne ja kergesti ülesleitav • Suuremad probleemid: - kasutajale vajaliku info leidmine ja uuendamine - eesti keele korrektne kasutamine

Haridusasutuse avatus • Esimesse klassi vastuvõtu võimaluste laiendamine kõikides koolides e. Kooli kaudu. (k. a registreeris 33 kooli pilootprojekti käigus 1. klassi oma lapse 1600 lapsevanemat s o 1/3 lapsevanematest) • Õpilaste vastuvõtu alused Tallinna koolidesse vajavad täiendamist osas, mis muudavad ülelinnalise komplekteerimisega koolide valiku õpilaskandidaatide osas varasemaks

Haridusasutuse avatus • Haridusasutustel on võimalik oma üritusi kajastada ameti kodulehel, kontaktisik Leini Jürisaar leini. jyrisaar@tallinnlv. ee • Arvestades, et 2011. aasta on Euroopa vabatahtlikkuse aasta ja paljudes lasteasutustes puudub IT-ga tegelev isik, kutsume üles koole koos õpilastega vabatahtlikult naaberlasteaiale IT abi pakkuma (näiteks kodulehte koostama)

Haridusprojektid Esitatud projektitaotlused: 1) Alaealiste koolikohustuse juhtumikorraldusliku süsteemi väljatöötamine 2) Tallinna Teadmiste Keskuse ehk õppijaid ja õpetajaid koondava kogukonnapõhise koostöövõrgustiku ja interneti-keskkonna loomine Tallinna andekatele õpilastele täppis- ja loodusainete valdkonnas 3) LOBOZOKO - Tallinna koolide ja loodushariduskeskuste koostöö 4) “Lõimumine läbi eelkutseõppe Tallinna Kopli Ametikoolis“ 5) Kesk-Läänemere piiriülene koostööprogramm INTERREG IVA (Lõuna-Soome – Eesti alaprogramm), “Aktiivne ja turvaline koolipäev”

Haridusprojektid ESF programm “Õppenõustamissüsteemi arendamine” Tallinnas, projekt “Tallinna õppenõustamiskeskus” • alates septembrist 2009 on projekti raames Tallinna elanikele ja haridusasutustele kättesaadav eripedagoogiline, psühholoogiline, logopeediline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamisteenus Projekt: „Karjääriteenuste süsteemi arendamine Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi Karjäärikeskuses“ Projekti eesmärgid: • Kvaliteetsete ning inimeste ja ühiskonna vajadustele vastavate karjääriteenuste kättesaadavaks tegemine sihtrühmadele. • Karjääriteenuste arendamise süsteemsuse ja jätkusuutlikkuse tagamine.

Haridusprojektid • E-õpilaspileti küsimus on endiselt päevakorras, sest kuni 1. septembrini 2010. aastani võib anda välja vana vormikohaseid õpilaspileteid

Õpilasvõistlused • Kõikidele lastele peab olema võimaldatud ligipääs linna poolt korraldatud võistlustele ja konkurssidele. Teave ei jõua asjaosalisteni • Oluline on osavõtt, mitte ainult tulemused. • Ei ole normaalne olukord, kus mõnest koolist osaletakse 30. võistlusel ja mõnest ainult kolmel võistlusel

Olulisi õigusakte • 01. septembril jõustub LV määrus “Tallinna munitsipaalhuvikoolide pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord” • Muudetused linnapea 1. juuli 2009 käskkirjaga nr PO-1/147 Teenistus- ja töölähetuste ning lähetustulemuste vormistamine ü Siseriiklike lähetuste puhul päevaraha ei maksta ü Välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni päevas ja maksuvaba piirmäär 500 krooni päevas, maksustamisel ei kuulu ka majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 1200 krooni ööpäevas ning välislähetusel kuni 2000 krooni ööpäevas ü Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi ü Muutunud on ka päevarahade maksmise aluseks olevate päevade arvestus, eraldi päevaks loetaks väljumist enne 21. 00 ja naasmist peale 3. 00

Olulisi õigusakte • 1. juulist 2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 113 Haridustöötajate tööaeg • 1. juulist 2009 kehtib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 112 Haridus- ja teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni Haridus- teadustöötajate ametikohtade loetelu, kus antakse kuni 56 kalendripäeva põhipuhkust ja puhkuse kestus ametikohtade kaupa • 09. juuni 2009 nr PO-1/118 Tallinna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste personali tööalase koolituse põhimõtted

Olulisi õigusakte 1. septembrist 2009 kehtib Haridus- ja teadusministri 13. augusti 2009 määrus nr 62 Kooli ja koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes • § 5 (1) õppeasutused, kes ei ole varasemalt HTMle sisehindamise aruannet esitanud, esitavad selle hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuariks

Tervislik toitumine 2008 -2009. a. läbiviidud koolilõunate ja lasteaedade menüüde analüüs ning õpilaste rahuloluküsitluste tulemused näitasid, et haridusasutustes pakutav toit on üldiselt tervislik ja kvaliteetne ning vastab tervisekaitse nõuetele • suurim edasiminek on salatite, kalaroogade ja puuviljade pakkumise osas maitserohelist • õpilased hindasid toidu maitsvaks. lasteaedadel on rohkem julgust katsetada loominguliste ja lastepäraste toitudega.

Tervislik toitumine • Probleemiks on vähene värske köögivilja ja ettenähtust sagedasem makaronitoodete pakkumine • Kõige suurem on õpilaste rahulolematus teenindamise korralduse ja toidu kättejagamisega: ajaliselt ei jõuta, 40% vastanutest ei ole rahul hügieeniga, (nt. toidunõude puhtus jätab soovida)

Koolieelsed lasteasutused • Uue õppekava rakendamine • Õppekasvatustöö korraldamine rakendades erinevaid lapsest lähtuvaid meetodeid • Õppimise mängulisus • Eesti keele õppe alustamine alates 3 aastastest lastest • Eesti keele õppe integreerimine kogupäeva tegevustesse

Koolieelsed lasteasutused • Rühmade komplekteerimine maksimaalsete arvudega lasteaiakoha kasutamise efektiivsuse tõstmiseks ja lasteaia järjekorra vähendamiseks: • osaajaliste kohtade võimaldamine sõime, aia-, liit- ja erirühmades • sobitusrühmade rakendamine • lahtiolekuaegade paindlikkus • Sujuv üleminek lasteaiast kooli: • koolide kõrgendatud ootused • lasteaed-eelkool-kool, rohkem koostöö võimalusi

Õppenõukogu • ÕN ülesanded on “Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise korras”: ü kinnitab vaid klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi ü otsustab õpilase järgmise klassi ülemineku ja koolist väljaheitmise ning lõputunnistuste välja andmise ja tunnustamise kuld- ja hõbemedaliga ü kiidab heaks kooli arengu–, õppekava, üldtööplaani

Hoolekogu • Hoolekogu tegutsemise kord keskendub enamjaolt protseduuridele, sätestatud on, et hoolekogu tegutseb õppe- ja kasvatustegevuse jälgimiseks, õppe- ja kasvatustegevuse parematele tingimustele loomisele kaasa aitamisele. • Sisuliselt on funktsioonid õiguslikult täpsustamata • Koolieelsete lasteasutuste puhul on pädevus fikseeritud täpsemalt

Kokkuvõtteks • Jälgida, et õppenõukogu protokollid vastaksid nõuetele ja tegevused (otsused, kooskõlastamised, heakskiitmised jne. ) oleksid õiguslikult pädevad ning hoolekogu jääks oma volituste piiresse • Hoolekogu puhul on oluline ennekõike koostöö ja asutuse juhi poolt antud teave ja informatsioon

Euroopas on 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemise aasta, millega väärtustatakse: • kõigil inimestel on õigus elada inimväärselt ning osaleda ühiskondlikus elus • avalik ja erasektor kannavad mõlemad vastutust võitlemisel vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega • vaesuse kaotamine ühtsema ühiskonna huvides on kõigile kasulik • nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kogu ühiskonna, sh. kooli pühendumust (toetav suhtumine, projektid õppevahendite muretsemiseks abivajajatele)

HEAD UUT ÕPPEAASTAT!