Akadeemilise artikli kirjutamine 2 Struktuur Teksti sidusus Struktuur

Akadeemilise artikli kirjutamine 2. Struktuur. Teksti sidusus

Struktuur on artikli selgroog.

Artikli struktuurikavand (outline) • võtab lühidalt kokku artikli ideede järgnevuse ja loogika. • ei pruugi olla hierarhiline järjestus, võib olla ka ideeskeem vm.

Ideeskeem (mind map)

Ideeskeem

Ideeskeem • Aitab turgutada loovust ja ületada “kirjutamiskrampi” • Hoomata mittelineaarsel kujul oma artiklit tervikuna • Visualiseerida seosed erinevate alateemade, ideede, autorite, mõistete, faktide, tsitaatide jm vahel

Mida tähendab struktuurikavandi loomine • • aitab ideid genereerida ja selekteerida aitab artikli tervikut vormida aitab ideedevahelisi seoseid näha/luua aitab arutluse käiku visandada ja tervikuna näha • aitab selitada oma panust • aitab luua sidusust

Mida tähendab struktuurikavandi loomine • Struktuur peab olema paindlik ja arenema koos ideede täpsustumisega arikli kirjutamise protsessis. • Struktuuri loomine ei tähenda ainult käsitletavate teemade äramärkimist, vaid nende valikut ja sõnastust lähtudes arutluskäigust ja argumentidest.

Mida tähendab struktuurikavandi loomine • Alapealkirjade väljatoomisel mõtle sellele – milliseid teemasid sa tahad käsitleda – miks sa tahad neid teemasid käsitleda – mida sa tahad lugejale sellega näidata/tõestada.

Draama väli tänapäeva sotsiaalteadustes Sissejuhatus (draama-analoogia ajaloolisest taustast) 1. Draama mõiste ühis- ja erijoontest teatris ja sotsiaalkultuurilistes teooriates (terminoloogiline piiritlemine) 2. Dramatiseeritus tänapäeva kultuuris ja ühiskonnas (empiiriline piiritlemine) 3. Tänapäeva rituaalid: sotsiaalsed draamad ja meediadraamad. (liminaalsus, erilisus) 4. Argielu kirjutamata stsenaariumid ja individuaalne rolliloome (kollektiivne – individuaalne) Kokkuvõte (mis on draama-analoogia tugevused ja nõrkused kultuuri/ühiskonna uurimisel)

Artikli struktuuri loogiline läbimõtlemine ei taga veel sidusat teksti! • “pärlikee“ efekt - alapealkirjastatud osad on iseseisvad tervikud, mida pole piisavalt ja analüütiliselt seostatud. • sidusa terviku loomisel peab vaeva nägema lugeja mitte artikli autor : ( • alapealkirjadega ülepakkumine koormab lugejat, eriti siis, kui need on paljusõnalised ja teoreetiliselt keerulised.

Mis on liigendamine? Sujuv ja selge üleminek ühelt mõttekäigult, paragrahvilt, alajaotuselt järgmisele.

Hea liigendamine: • tagab nii sidususe kui ka reljeefsuse: seosed idee ja illustreerivate näidete vahel on selged, artikkel on mitmepinnaline—mõned paragrahvid konkreetsemad, teised abstraktsemad. • kindlustab, et artikli mõttearendus on lugeja poolt jälgitav: see, mis vajab rõhutamist saab piisavalt tihti lugejale meelde tuletatud—kirjutaja annab märku, mis edasi tuleb, kordab vajaduse korral ka varemmainitud seisukohti, näiteid, jne.

Sidus tekst on mitmekihiline, nõtkelt ühelt abstraktsuse astmelt teisele edasi liikuv ja mõtteid paindlikult järjestav.

Liigendavad fraasid ja sõnad on olulised • argumendi pöördepunktides • paragrahvide vahel • pikema kirjatüki osade vahel

Tähelepanu! Eriline tähelepanu sidususele seal, kus on pöördepunkt/id argumendis, eriti aga teksti üleminekukohtades — nt uuele alapealkirjale eelnev ning sellele järgnev paragrahv.

Liigendavad fraasid • “Koordineerivad“ - fraasid või sõnad, mis seovad mõtteid, mis on samal abstraktsuse astmel, seega edendades argumenti või refereeringut. • „Subordineerivad“ - fraasid või sõnad, mis seovad mõtteid, mis ei ole samast tähtsusejärgust ehk abstraktsuseastmest, mõtted, mille seos on hierarhiline või vastanduv.

Liigendavate fraaside tüübid 1. Väljendused, mis viivad mõtteid edasi, või mis sujuvalt juhatavad sisse uue aspekti või teema; mis „raamistavad“ kirjutaja kommentaari: Näited: • Ka. . . , lisaks sellele. . . • Esiteks, teiseks, kolmandaks. . (NB! mitte liiale minna) • Veelgi kaugemale minnes. . . • Tekib küsimus. . . • Toon siinkohal näite. . . • Tahaksin ka juhtida tähelepanu. . . • Seoses empiiriliste näidete valikuga märgiksin, et. . . • Nagu väidab Juri Lotman. . .

Liigendavate fraaside tüübid 1. a) Uut mõtet või alaosa sissejuhatavad: • Eelöeldu kinnituseks vaatame lähemalt. . . • Järgmiseks võtame olukorra, kus • Järgnevalt vaatleme. .

Liigendavate fraaside tüübid 2. Rõhutavad: • Endastmõistetavalt, tegelikult, loomulikult, kahtlemata, kindlasti, igal juhul, alati, igavesti, mööndusteta, üllataval kombel, ilma mingi kahtluseta, eriti, selles suhtes erilne. . . • Esile võiks tuua, et. . . • Torkab silma, et. . . • Ennekõike tuleks rõhutada, et. . .

Liigendavate fraaside tüübid 3. Mööndused: • Ent, nii, kuigi, õigupoolest; ühest küljest, teiselt poolt, samamoodi, osalt, arvatavasti, liiati, seevastu, kuid, aga • Tegelikult. . . (kasutada ettevaatlikult!) • Mingil määral, peamiselt, tuleb tõdeta, et. . , • Selles seoses peame küsima. . . • Huvitav on tõdeda, et. . . • Kui võrrelda. . . • Mõnevõrra raske on uskuda, et. . . • Ma kaldun arvama, et. . . • Pole kerge mõista, et. . . • Siin on oluline mõista, et. . . • Võib-olla on vaja selgituseks öelda, et. . . • On võimalik, et. . • Seadmata endale ülesannet anda neist täielikku ülevaadet, nendiksin esmalt, et. . .

Liigendavate fraaside tüübid 4. Järeldavad, kokkuvõtvad: • Seega, üldiselt, järelikult, siiski, niisiis, seepärast, tõenäoliselt, seetõttu. . . • Nagu eelnevast ülevaatest nähtub. . . • Kokkuvõtteks võib öelda, et. . • Eespool kirja pandu põhjal võib öelda, et. . . • Näib olevat õigustatud väide, . . . • Eeltoodust nähtub, . . . • Nagu oleme täheldanud, . . . • Paljud uurimused tõestavad, et. . • Üldiselt saab öelda, et. . . • Nagu märgitud. .

Liigendavate sõnade v fraaside puudumine • viitab “hõredale” tekstile - ka mõtted on liigendamata, seostamata • viitab teatavatele mõtlemisoskuse puudustele kirjutamisel - oskamatus oma teemat nö tarastada, selle kohta küsimusi esitada, seda analüüsida ja kriitiliselt kommenteerida jne

Ülesanne Jälgige liigendavate sõnade ja fraaside kasutust erinevate (vähemalt 2 -3) autorite artiklites, valides miiminumühikuks vähemalt paar lõiku ja pöörates tähelepanu sellele: – – Kuivõrd sidus on autori tekst? Milliseid liigendavaid fraase ja sõnu autor kasutab? Millistesse ülalmärgitud tüüpidesse need liigituvad? Leidke tekstist liigendamis- ja sidusushälveid (eeskätt puudulikud üleminekud).

Erinevused teaduslikes stiilides • Angloameerika teaduslikus stiilis on põhiväide sageli paragrahvis esimene. • Eesti teaduslik stiil eelistab põhiväite panemist paragrahvi lõppu. Ingliskeelse akadeemilise stiili kohta vt eraldi juurde!

Kasutatud allikad • Graswell, Gail 2005. Writing for Academic Success: A Postgraduate Guide. SAGE Publications. • Huff, Anne Sigismund 1999. Writing for Scholarly Publication. SAGE Publications. • Kirss, Tiina 2006. Akadeemiline kirjutamine: oskused ja ohud. Konspekt. • Murray, Rowena 2005. Writing for Academic Journals. Open University Press.