Aju verejooksud MaiLiis Soomets Stom III 2011 Mis

Aju verejooksud Mai-Liis Soomets Stom III 2011

Mis on ajuverejooks ja kuidas see tekib? • Aju verejooks on koljus tekkiv verekogumik, mille on tinginud lähedal oleva veresoone lõhkemine. • Aju verejooksu võib põhjustada: • füüsiline trauma (pea vigastused) • mitte füüsilised traumad (hemorraagiline rabandus) • näiteks lõhkenud aneurüsm

• Löögi, põrutuse vms tagajärjel liigub aju kinnises koljuõõnes kiirendatult edasi-tagasi ning põrkub vastu koljuseina. • Kontusioon: hematoom algse vigastuse vastas. See on tekkinud aju põrkumisest koljus. • Rebenevad ajukestad ja veresooned ning nende kestade vahele tekivad verevalandused, moodustub verekogumik ehk hematoom. • Aju kestade vahele tekkinud hematoomid võivad põhjustada koljusisese rõhu ohtlikku tõusu, mis ilma kiire arstiabita võib viia surmale.

Aju verejooksude erinevad vormid Erinevad verejooksul jaotatakse vastavalt sellele, kus nad paiknevad: • Epiduraalne • Subarahnoidaalne • Intratserebraalne

Meeldetuletuseks http: //www. allina. com/mdex/ND 7276 G. HTM

Epiduraalne hematoom • Epiduraalne hematoom e. ekstraduraalne hematoom on vere kogumik dura materi ja kolju (lamina interna)vahel http: //medispot 123. blogspot. com/2010/01/ctedh. html

Teke • Trauma pea piirkonnas, sageli tekib epiduraalne hematoom traumat tabanud poolel. – harva tegemist kontusiooniga • Sageli temporoparietaalne epiduraalne hematoom (u. 70%) – temporaalluu fraktuuri korral – tekib mõne a. meningea media haru purunemisel koljumurru korral – veritsus arteriaalne • Frontaalne epiduraalne hematoom – a. ethmoidalis anterior • Oksipitaalne epiduraalne hematoom – sinus sigmoideus või sinus transversus

Diagnoosimine • KT-s kaksikkumera läätse kujuline hüperdensne(valge) ala luu ja ajukoe vahel • Ei laiene edasi koljuõmblustest • Peavalu – dura rebitakse kolju küljest lahti • Teadvuse kadu ja taastumine – Intervallidena (Dgn!!) • Oksendamine • Selge vedeliku väljavool ninast või suust

Ravi • Vajab kiiret diagnostikat ja operatiivset ravi • Ravi: kraniotoomia, arteri parandus – kraniotoomia: juurepääsuks eemaldatakse osa koljuluust • Kiireks esmaabiks teostatakse trepanatsioon – koljusse augu puurimine, mis alandab rõhku. – vajab hiljem siiski neurokirugi sekkumist • Ravita- surm

Subduraalne hematoom • Subduraalne hematoom e. intraduraalne hematoom on vere kogunemine dura materi alla • Hematooma paikneb dura materi ja arahnoidmembraani vahel • Sagedasem kui epiduraalne. http: //medispot 123. blogspot. com/2010_01_01_archive. html

• Äge subduraalne hematoom – tingitud traumast, ilmneb 3 päeva jooksul ja viib kiiresti letaalsele lõppele. • Krooniline subduraalne hematoom – tingitud väikeset vigastusest ja ilmneb 3 nädala jooksul, verejooks on aeglane ja väike ning võib paraneda iseeneselt, ei pruugi põhjustada ajukahjustust

Teke • Trauma peapiirkonnas – nihke vigastuste tõttu, mille korral mõjuvad roteeruvad ja lineaarsed jõud • Ruptureeruvad tavaliselt veenid – Ei ole nii raske kui arteriaalne epiduraalne hematoom • Sageli kaasneb ajukontusioon • Esineb raputatud laste sündroomi korral ning vanadel inimestel ja alkohoolikutel, kel esineb aju atroofia • Tavaliselt tekivad frontaal ja parietaalsagara juures.

Diagnoosimine • KT-s sirbikujuline muutus luu ja ajupinna vahel • Hemorraagia järgib aju struktuuri ja võtab nõgusa kuju ning jäljendab aju. • võib koljuõmblustest edasi liikuda • Järjest suurenev peavalu • Segaduses olek • Muud sümptomid: – pupilli dilatatsioon, nägemishäired, teadvusetus, iiveldus, kõnehäired, hingamisraskus,

Ravi • Mõned väikesed hematoomid võetakse jälgimise alla ning see võib ise paraneda • Mõni väike hematoom võidakse ka eemaldada läbi koljusse puuritud augu, see sealt ära imedes • Suuremad ja sümptomaatilised hematoomid vajavad kirurgilist ravi- kraniotoomiat

Subarahnoidaalne hematoom • Subarahnoidaalne hemorraagia e. ämblikuvõrkkesta alune verevalum on vere kogunemine aju ümbritseva ämblikvõrkkesta ja pehmekelme vahele • Subarahnoidaalne ruum täitub verega • Kõige harvem esinev • Kõige raskem ajuverejooks – 30% sureb väga kiiresti http: //www. musc. edu/bmt 737/Fall 2003/Theodosha/stroke 3. html

Teke • Spontaanne – sagedaseim põhjuseks (70%) on ajupõhimiku aneurüsm ehk veresoone (kotjas) väljasopistus ja selle ruptuur • unearteri sifoonist, keskmisest ajuarterist, eesmisest ühendusarterist, tagumisest ühendusarterist, basilaararterist, vertebraalarterist, muudest intrakraniaalsetest – Atreriovenoosne malformatsioon – arterite ja veenide kobar, mille vahel puuduvad kapillaarid • Traumaatiline • vastündinuil: sünnitrauma, DIK (dissemineerunud intravaskulaarne koagulatsioon). – eeskätt enneaegsetel vastsündinutel – kliiniliselt peaaegu alati healoomuline

Diagnoosimine • Järsk algus, plahvatuslik väga tugev peavalu – – – kaasub meningism kaelavalu, kaelakangestus fotofoobia võib kaasneda iiveldus ja oksendamine Kerningi sümptom Brudzinzki sümptom • Inimene võib kaotada teadvuse tundide jooksul – väga kiire rõhu tõus võib viia kiirelt teaduvse kaole ja isegi surmale – võivad esineda krambid. • Vajalik KT ja arteriogramm arteriovenoosse malformatsiooni sedastamiseks

Ravi • Vajalik kohene opereerimine – aneurüsmi klammerdamine • Valuvaigistid • Patsiendi stabiliseerimine • Komplikatsioonide ravi http: //dealercomputing. com/tonyupdate. htm

Intratserebraalne hematoom • Verejooks, mis toimub ajukoe siseselt. http: //goto. nucleusinc. com/generateexhibit. php? ID=63175&TC=&A=1055

Teke • • • Trauma Hüpertensioon Tuumor Aneurüsmi ruptuur Arteriovenoosne malformatsioon Spontaannne hüpertensiivne insult – 30 -60% kõikidest insultidest • Riki suurendab aktiivne suitsetamine, alkohilism, diabeet, menopaus

Diagnoosimine • Tõusnud tihedusega ebamääraste kontuuridega ala ajukoes – ümber madala tihedusega(tume) ala infarktist või tursest – tihti esinevad kontusioonid • Sümptomid sõltuvad selles, millise aju funktsiooni piirkonda homorraagia tekib • Intrakraniaalse rõhu tõus – kooma, surm • Subarahnoidaalse sümptomid sagedased – Peavalu, iiveldus, oksendamine, segasus • Surma tõenäosus on eriti suur kui kahjustus hõlmab ajutüve • Kui verejooks esineb piklikajus on surm enamvähem kindel, sest kahjustub X kraniaalnärv, mis osaleb hingamise ja veretsirkulatsiooni regulatsioonil.

Kontusioon Intratserebraalne hematoom vasakul aju poolel ja kontusioon paremal (epiduraalne hematoom)

Ravi • Kirurgiline sekkumine – kui hematoom on üle 3 cm – verekoguja paigutatakse soontesse, et sulgeda või laiendada veresooni. • nii välditakse invasiivseid kirurgilisi protseduure – basaalstete ganglionite piirkonna hematoomide puhul võib kasutada endoskoopilist dreneerimist • Medikamentoosne ravi – nt antihüpertensiivsed ravimid ja veritsust pärssivad ravimid, turset alandavad ravimid, valuvaigistid

Kasutatud kirjandus 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. www. allina. com/mdex/ND 7276 G. HTM http: //en. wikipedia. org/wiki/Intracranial_hemorrhage http: //en. wikipedia. org/wiki/Epidural_hematoma http: //www. radiology. co. uk/srs-x/tutors/cttrauma/tutor. htm Radioloogia loengud III kursusele http: //en. wikipedia. org/wiki/Craniotomy http: //en. wikipedia. org/wiki/Subdural_hematoma http: //en. wikipedia. org/wiki/Subarachnoid_hemorrhage http: //www. bbc. co. uk/health/physical_health/conditions/subarachnoid 2. shtml http: //www. ccmtutorials. com/neuro/subarachnoid%20 hemorrhage. pdf http: //www. musc. edu/bmt 737/Fall 2003/Theodosha/stroke 3. html http: //211. 157. 108. 49/mirrors/Tufts/ocw. tufts. edu/Content/51/lecturenotes/673766/674614. h tm 13. http: //www. wisegeek. com/what-is-an-intracerebral-hematoma. htm 14. http: //en. wikipedia. org/wiki/Cerebral_hemorrhage#Treatment 15. http: //neurosurgery. ucla. edu/body. cfm? id=167