AJU JUHIB TUNNED Sihtgrupp vanem kooliiga Kuluv aeg

AJU JUHIB. TUNNED? Sihtgrupp: vanem kooliiga Kuluv aeg: 2 -3 ainetundi Merike Lippmaa Keila 2009

Inimese kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju. Peaaju on sültjas mass (sisaldab palju vett), kaal u. 1, 3 -1, 4 kg. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Toimub info kogumine, analüüsimine ja info põhjal otsuse vastuvõtmine.

Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega 100 m/sek

Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele

Aju osad: suuraju moodustab 9/10 aju massist. suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla –mõhnkeha abil. suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju.

Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega.

Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus mõtlemiskeskus naha- ja lihastundlikkuse keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus

Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju. Vaheaju: kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Piklikaju: ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib meie tahtele allumatut elundite tegevust nt. hingamine, südametöö.

Inimese tegevust mõistetakse kui aju andmete töötlemise produkti.

Neuroloogia. . . on meditsiini eriala, mis tegeleb kesknärvisüsteemi orgaaniliste, pärilike ja degeneratiivsete haiguste ning perifeerse närvisüsteemi kahjustuste ja haiguste diagnostika ja raviga.

Neurofüsioloogia …on psühholoogia alaliik, mis uurib inimese vaimse tegevuse neuroogilist faasi. …ühendab psühholoogiat loodusteaduse, aju uurimise ja bioloogiaga. …on omaks võtnud kognitiivsed terminid: tähelepanu, mälu, keel, taju. . . … püüab välja selgitada kuidas ajus toimuv andmetöötluse tegevus kajastub, kuidas andmetöötlusel võib häireid tekkida ( mingi aju osa kahjustus).

Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu.

Amneesiad ehk mäluhäired. . . põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Mäluhäireid on mitut liiki: anterograadne ehk võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. retrograadne amneesia ehk mälukaotus, mille korral ei mäletata juhtunut (ajutrauma, ajurabandus). hüsteeriline amneesia - väga harva tekkiv situatsioon, kus patsient ei mäleta oma elust mitte midagi (nime, aadressi jne). Sel juhul on alati tegemist psüühilikahäirega. .

Amneesiate sagedasemad põhjused: aju vereringe häired - arterite lupjumine st. mälu väheneb ajapikku; ajukahjustus - äkiline mälu vähenemine (trauma, insult jt); pidev aju hapnikuvaegus; krooniline ajutoksiliste ainete tarbimine (alkohol, narkootikumid) entsefaliit. Mälu nõrgenemise ärahoidmiseks vanemas eas sobivad mälutreenigu harjutused.

Afaasiad ehk kõnehäired Motoorne afaasia ehk kõnevõimetus: kõnekeskuse kahjustuse korral kaotab inimene kõnevõime, kuigi kõik teised kõnesosalevad piirkonnad on terved. sensoorne kõnehäire st inimene räägib ise soravalt, aga teiste kõnest aru ei saa. amnestiline afaasia inimene ei leia õigeid sõnu, ei oska mälus olevaid sõnu kasutada, küll aga vastab õieti kui talle õige sõna ette öelda.

Afaasiate sagedasemad põhjused: ajuinsult ajuverevalandus trauma kilpnäärme või kõri operatsiooni järgselt , nohu, adenoidid, ninavaheseina defektid, hambumuse häired neelupõletik, kõripõletik, suitsetamine

Agnoosiad ehk mõistmise- ja tähelepanuhäired Tähelepanu. . tähendab tähelepanu suunamist objektile, hoidmist seal ( sellel ) ja keskendumist. . eeldab väga aktiivset info selekteerimist, me ei ole võimelised mitut asja korraga jälgima Agnoosiateks nimetatakse tähelepanu eri etappide häireid. Alatüüpe eristatakse vastavalt sellele , millise meele kaudu saadava info töötlemine on häiritud. Näiteks nägemisagnoosia, ruumi- , kuulmis- ja taju agnoosia. Neglect – häire on seotud aju parema poolkera kahjustusega, ebatavaline kuid küllalt sageli esinev: patsient ei pane tähele ühtegi vasakul pool olevat asja, eset.

On hulgaliselt diagnoosideks lahterdatud tervisehäireid mis on seotud kesknärvisüsteemi ja aju töö kõrvalekalletega. Näiteid: Dementsus ehk vaimsete võimete süvenev vähenemine sündroom, mis enamasti aeglaselt süveneb, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid ja on tingitud aju orgaanilisest kahjustusest. 50%-il dementsuse tekkepõhjuseks peetakse Alzheimeri tõbe. Epilepsiahoog on krampidega või muude närvisüsteemi talitlushäiretega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad ülemäärased laengud Krambid (palaviku ajal) Tekkepõhjuseks on kõrge kehatemperatuur. Tekkemehhanism ei ole aga veel päris selge. Arvatakse, et tegemist on ajus kõrge temperatuuri ehk hüpertermia poolt aktiviseeritud biokeemiliste ainete toimega ajutegevusele, mis põhjustabki ajus elektriliste laengute ümberkorralduse nii, et tekib kramp. Sclerosis multiplex, skisofreenia, tasakaaluhäired, obsessiiv-kompulsiivne häire ( ärevushäire) jpt.

Emotsioonid …määravad meie käitumist kõige rohkem. . on inimese subjektiivne tundeelamuste reageering, mis peegeldab mingi nähtuse, olukorra tähtsust või tähendust. …on iseloomulik nende polaarsus. Tundmused esinevad enamasti vastandlike paaridena. Võivad olla tundmused kaksipidised – ühel ja samal ajal võib läbi elada vastupidiseid tundmusi. Emovere ladina keeles tähendab esile kutsuma, liigutama, erutama. . on nagu navigatsiooniseade, mis annab meile infot õigel teel püsimise kohta.

Hirmukeskus. Kaks poolust. Inimese aju koosneb : 1. Välisest ajust (ajukoorest) 2. Seesmisest ajust, ehk “emotsionaalsest ajust”, Freudi järgi alateadvusest. Hirmukeskus+mälukeskus= emotsionaalne aju. Kõiki inimese keha funktsioone juhib välise aju sees olev hirmukeskus, arengult vanem, sarnane loomadele. Selle aju tegevus on kehafunktsioonide suhtes automaatne, s. t. väline aju (ainult inimesel arenenud aju) ei võta osa oluliselt keha funktsioonide juhtimisest. Emotsionaalses ajus paiknevat närvisüsteemi nimetataksegi autonoomseks perifeerseks närvisüsteemiks ( nimi ütleb, et see on iseseisev , kehafunktsioone mõju . Sellel ajul on kaks poolust: 1. sümpaatiline närvisüsteem, erutuse pool. Kroonilise stressi puhul vaata sümpaatil poole tegevust (näiteks süda peksab, sülje eritus väheneb, seedetrakti töö on pärsitud jn 2. parasümpaatiline närvisüsteem , pidurduse pool (sülje eritus suureneb, suu ei kuiva, südametegevus aeglustub, seedimine paraneb jne. )

Loom meie sees. Intellekt. Loomariigis on oluline koht ellujäämisinstinktil, kus iga ohu korral : tõuseb arteriaalne vererõhk, suureneb veresuhkru sisaldus, lihastesse voolab rohkem verd, lihased pingestuvad, pea muutub erakordselt selgeks, nägemine teravneb . . . ühesõnaga, loom valmistub ründamiseks, et kaitsta oma elu. Inimese puhul toimib kõik samuti, ainult selle vahega, et meile on fülogeneetili arengus lisandunud väline aju, mis juhib meie tähelepanu, keskendumist, sotsiaalsete suhete korraldamist, moraalset käitumist ja emotsionaalse aju töö pärssimist. Meie väline aju suudab teataval määral kontrollida meie emotsionaalse aju tegevust. See on ka põhjus, miks inimene on võimeline kontrollima oma raevu ja mitte teisele inimesele või elusolendile hammastega kallale kargama. Intellektiga suuname raevu enese sisse, hoidume füüsilisest vägivallast, intellekt annab kohanemisvõime. Alkohol ja narkootikumid vähendavad välise aju pidurdavat toimet emotsionaalse ajule ja meie tegelik olemus (loom meie sees) tuleb ilmsiks.

Mis on EQ? Emotsionaalne intelligentsus (EQ) tähendab võimet mõista iseenda ja teiste tundeid, motiveerida ennast ja teisi ning juhtida emotsioone nii iseendas kui oma suhetes. See kirjeldab võimeid, mis erinevad akadeemilisest intelligentsuses ning täiendavad kognitiivseid võimeid, mida mõõdab IQ. Need kaks intelligentsuse liiki – intellektuaalne ( IQ) ja emotsionaalne ( EQ) – väljendavad erinevate aju osade tööd. Aju emotsioonide keskus kätkeb ka oskusi, mis on vajalikud iseenda edukaks juhtimiseks ja sotsiaalseks kohastumiseks. EQ on arendatav.

Emotsionaalse aju kurnatus, ehk pikaajaline stress Kui psüühilise kurnatuse tagajärjeks on kohe ärevushäire, siis on arstil kergem probleeme lahendada. Aastatepikkused sisemised pinged resümeeruvad kehaliste kaebustena. Seisund, mida põhjustab pikaajaline stress, on organismile väga kahjulik , kuna stresshormoonid hakkavad meie keharakke lõpuks ise lammutama. Pole olemas nii “mürgist” ravimit, kui on pikaajalisest stressist tekkinud seisund meie organismis, sest organism ei jõua toota piisavalt energiat , et end taastada.

Kehalised kaebused EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI: Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress), siis hakkab ta meie keha valesti juhtima. Tekib: Pidev väsimus, kõrgenenud arteriaalne vererõhk , pidev peavalu, iiveldus, kõrvetustunne seedetraktis, südame pekslemine, higistamine öösiti (kilpnäärme funktsioon suurenenud) uinumise- ja unehäired, valud lülisamba piirkonnas ja ka mujal liigeste piirkonnas, Tick sündroom (silmade haiglaslik pilgutamine, rohkem lastel), kogelemine (lastel), kõhuvalud, millele ei leita põhjust (lastel), ärevushäire, paanikahäire (rohkem noorematel), depressioon, soov olla üksi, pingetaluvuse langus kuni enesetapu mõteteni. Kõik need sümptomid on iseloomulikud AASTAID!! (3 -10 a. ) kestnud valele elurežiim vähesele puhkusele, vähesele füüsilisele koormusele, suurenenud alkoholi tarbimis valele söömiskultuurile, pidevale valjule muusika kuulamisele , mürale meie ümber j teistele inimese psüühikat koormavatele teguritele ja avalduvad tavaliselt siis, kui inimese ellu tuleb suhtelise heaolu periood (puhkepäevad, kui maja sai valmis ja pin langes, õpingud lõppesid töö kõrvalt, jne. )

Nõuandeid aju hoidmiseks. • Kasuta oma aju vabal ajal tegevuseks, mis sind huvitab ja mida sa naudid. • Lase ajul puhata rahulikus looduses, matkates, suvilas või maakohas meeldivat tööd tehes. • Kaitse pead löökide ja põrutuse eest. Kasuta vajadusel alati kiivrit. • Liigu järjepidevalt. • Söö tervislikult. Väldi loomset rasva, söö kindlasti kord nädalas kala ja iga päev juurvilja, puuvilja ja marju. Kasuta alkoholi mõõdukalt. • Maga piisavalt. Uni on väga oluline, sest sel ajal aju salvestab päeval õpitud asju. • Hoolitse südame tervise eest, sest kõik, mis on hea südamele, on hea ka ajule. • Hoia vererõhk, veresuhkur ja kolesteroolinäit normis. • Ära suitseta.

Neurootilisus ehk määrang, kuidas inimene oskab juhtida oma emotsioone – mida paremini inimene oskab oma emotsioonidega hakkama saada, seda õnnelikumana ennast tunneb. Need, kes on emotsionaalselt tasakaalutumad, leiavad, et ikka on millegi üle nuriseda Kehtib eesti vanasõna: “Igaüks on oma õnne sepp. ” Me saame paljuski õppida oma tundeid reguleerima, leida endale sõpru ja hoida lähedastega häid suhteid. "Enamik inimesi on just nii õnnelikud, kui nad seda otsustavad olla. " Abraham Lincoln

Mis on õnn? Õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota Hiina vanasõna . . . kui sul on sõbrad siis, kui neid vajad. . kui meeldivus on vastastikune. . vaikne, kestev rõõm väikestest asjadest. . pisiasjad, mis südant rõõmustavad ja igavaimagi päeva elamisväärseks muudavad. . . . Õnnel on miljon eri kuju - nagu kunstil.

Kokkuvõtteks Arengult vanemas , emotsionaalses ajus, paiknev sümpaatiline närvisüsteem (erutuse pool), ei käitu alati sümpaatselt inimese organismi säästlikkuse seisukohalt. Loodus on andnud ülihaprad võimalused inimesele selleks, et tasakaalustada sümpaatilise närvisüsteemi agressiivsust organismis. Ajukoor, omades pidurdavat võimet meie impulsside ja instinktide pärssimisel emotsionaalses ajus, teeb inimesest küll olevuse, kes kohaneb pareminiümbruskonnaga (tänu intellektile), kuid muudab meie organismi viitsütikuga pommiks, vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid !

Viited: http: //www. referat. ee/ee/doc/neurofusioloogia. doc http: //www. ebu. ee/esitlus/NS. ppt http: //www. rajaleidja. ee/index. php? id=84494 http: //sport. frukt. ee/5 -viisi-kuidas-aju-su-pea-sassi-ajab http: //www. bioneer. ee/eluviis/ilu/Hoolitsege_oma_aju_eest!. aid-1780 http: //www. fitness. ee/main. php? main=artikkel&com_view=1&text. ID=3763 http: //www. parnupostimees. ee/150605/esileht/artiklid/10056449. php http: //www. terviseleht. ee/200221/21_depressioon. php http: //www. jyritk. ee/index. php? page=80 http: //www. timesystem. ee/index. php? page=68 http: //www. meestekeskus. ee/05 nouanded/raskused/Padar. Vaarmaa_huperinimes http: //www. bioneer. ee/eluviis/ilu/Kui_peavalu_ja_migreen_ei_anna_asu. aid-2234 http: //www. inimene. ee/index. php? sisu=teemakeskus&central_id=36&article_id=1 http: //www. tervispluss. ee/artikkel. php? id=5998 http: //www. maaleht. ee/2008/10/16/tervis/2525 -kiire-abi-paastab-aju http: //209. 85. 129. 132/search? q=cache: Qt. CDVe 8 I 7 XUJ: www. referat. ee/ee/doc/ne ct=clnk

http: //www. miksike. ee/docs/lisa/5 klass/3 teated/peaaju. htm http: //raamatupidaja. ee/190526 art/ http: //www. naistemaailm. ee/artikkel. php? id=5670&hi=+peaaju http: //www. fontes. ee/page. php? id=131 http: //www. loodusajakiri. ee/horisont/artikkel 635_624. html http: //www. hrm. ee/? p=643 http: //www. inimene. ee/index. php? sisu=teemakeskus&central_id=36&article_id=1 z. TTM 7 http: //www. miksike. ee/docs/referaadid 2008/isiksus_ja_emotsioonid_liissandre. htm http: //www. naistemaailm. ee/artikkel. php? id=15575&hi=aju http: //www. terviseleht. ee/200040/40_emotsioonid. php http: //www. hot. ee/types/Lehed/milleks_tutvustus. html Lõpp.