Ajaloo vooruloeng nr 18 Eesti 1940 1941 Kannatuste

Ajaloo vooruloeng nr. 18 Eesti 1940 -1941 Kannatuste aasta

II Maailmasõja sündmused 1940. a. • 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt laienema • apr. 1940 okupeerisid sakslased Taani, ründasid Norrat • mai 1940 algas pealetung läänerindel – kiiresti hõivati Belgia, Holland, Luksemburg, murti läbi prantslaste kaitsest • 14. juuni 1940 langes Pariis • Hetke, kui maailm jälgis Prantsusmaa purustamist, kasutas NSVL Baltikumi anastamiseks

Eesti täielik okupeerimine • Pariisi hõivamise päeval esitati Leedule, kaks päeva hiljem (16. juunil) Lätile ja Eestile ultimaatum. • Ultimaatumi sisu oli ühesugune: Neis süüdistati Balti riikide valitsusi vastastikuse abistamise lepingu rikkumises, nõuti täiendavate Punaarmee üksuste laskmist maale ja NSVL-ile sobiva valitsuse moodustamist. • Rahvusvahelise õiguse järgi oli ultimaatumi näol tegemist agressiooniaktiga.

Eesti ja Balti riikide olukord • Balti riigid olid blokeeritud nii maalt kui merelt • 14. 06. 1940 olid Venelased alla tulistanud Helsingisse suunduva reisilennuki • Eestis olid vene sõjaväebaasid • Abi polnud kelleltki loota • Laidoneri tegutsemine jäi hiljaks-punavägi oli tunginud Jõhvini - ta pidi alistuma nn. Narva diktaadile

Narva diktaadi tulemus • Keelati ära rahvakogunemised ja meeleavaldused • Kaitseliit pidi ära andma relvad • Eesti sõjavägi pidi koheselt välja kolima kasarmutest • 17. juunil 1940 okupeeriti Eesti lõplikult 80000 punaväelase poolt.

Lavastatud juunipööre • Andrei Zdanov saadeti Venemaalt korraldama juunipööret, kes tegi ettepaneku luua: • Uus Eesti valitsus – parteipiletiga kommunistid, pahempoolsete kalduvustega intellektuaalid ja loovisikud, kellel oli avalikkuse silmis mõnevõrra mainet: valitsuse etteotsa Johannes Vares (luuletajanimega Barbarus) , luuletaja Johannes Semper, ajaloolane Hans Kruus, literaat Nigol Andresen, jurist Neeme Ruus – neid hakati hiljem nimetama juunikommunistideks.

Lavastatud juunipööre • N. Liidu saatkond lasi lavastada mõned “tööliste” koosolekud, kus nõuti senise valitsuse kukutamist ja kutsuti üles korraldama 21. juunil kogu Eestis selle nõudmise toetamiseks meeleavaldusi. • Kuna meeleavaldajaid oli vähe, siis toodi pealinna Petserimaa venelasi ja Vene sõjaväebaase ehitavad töölised. • Meeleavaldus toimus vene sõjaväe soomusmasinate toel • Miiting Vabaduse väljakul, seejärel liiguti Kadriorgu presidendilossi ette – rahvast rahustada püüdev Päts karjuti maha.

Lavastatud juunipööre • Meeleavaldajad linnas võimu üle võtmas • Patarei vanglasti välja kurjategijad • Pika Hermanni tornist kisti maha sini-mustvalge ja asendati punase lipuga • Toimus tulistamine Raua tänava koolimaja juures • 21. juuni 1940 õhtul kinnitas president Päts Vares- Barbaruse nukuvalitsuse ametisse.

ENSV väljakuulutamine • Vormiliselt oli Eesti veel iseseisev riik • Selle likvideerimiseks tuli olemasolev Riigivolikogu välja vahetada • Põhiseadust rikkudes kuulutati välja uued valimised • Moskva juhtnööride järgi käivitus kärarikas valimiskampaania Moskva-meelsete heaks. • Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud julgesid üles seada oma kandidaadid, kuid neid sunniti jõuvõtteid kasutades loobuma • Valimised olid täielik palagan, mille tulemused olid ilmselge võltsing • 21. juulil 1940 kuulutati välja Eesti Nõukogude Vabariik • Paluti end vastu võtta N Liitu

Eesti lõplik annekteerimine • Annekteerimine – teise riigi vägivaldne ühendamine oma riigiga • 6. augustil 1949 kuulutati N Liidu Ülemnõukogu poolt Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks • Maailma avalikkuse petmiseks mõeldud näitemäng oli lõppenud

Ümberkorraldused ja repressioonid • Jätkusid ja laienesid veelgi • Riigivolikogust sai Ülemnõukogu • Johannes Vares-Barbarusest sai Ülemnõukogu presiidiumi esimees • Valitsuset sai Rahvakomissaride nõukogu • Johannes Lauristin –Rahvakomissaride nõukogu esimees • Tegelik võim läks Eestimaa kommunistliku partei kätte • Karl Säre –partei juht

Ümberkorraldused ja repressioonid • EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (ka Päts ja Laidoner) • 1000 inimest kadus, 7700 isikut vahistati • NKVD alustab tegevust Eestis • Majandus natsionaliseeriti ja allutati kesksele juhtimisele • Maareform • Rahareform • Aeti laiali ametiühingud, seltsid, klubid, ühendused jne. • Kool allutati rangele ideoloogilisele kontrollile • Tsensuur

14. juuni 1941 -esimene massiline küüditamine 10000 inimest viidi Venemaale, enamiku sellest moodustas Eesti ühiskonna juhtiv osa nagu haritlased, sõjaväelased, riigiametnikud jne.

Kirjandus • L. Vahtre. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tln. , 2004. lk. 241 -246. • A. Pajur. , T. Tannberg. Eesti ajalugu II. 20. sajandist tänapäevani. Tln. , 2006. lk. 78 -82.

Aitäh kuulamast!