Ajaloo vooruloeng nr 12 Talurahvaseadused Prisorjus hakkab murenema

Ajaloo vooruloeng nr. 12 Talurahvaseadused

Pärisorjus hakkab murenema • Pärisorjuse kaotamine oli päevakorral juba Rootsi ajal • 18. sajand – valgustussajand – s. t. pärisorjust nõudvad hääled muutusid kõlavaks • 19. sajand – balti-saksa mõisnikud said aru, et seisukoht, kus üks inimene on ametlikult teise omand e. ori, ei sobi selle ajastu Euroopasse • Muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ja talurahva käärimine

Esimesed talurahvaseadused • 1802 võeti Eestimaa maapäeval vastu esimene talurahvaseadus nn. “Iggaüks…” • 1804 kehtestati oma talurahvaseadus ka Liivimaal ja asendati Eestimaa “Iggaüks…” uue seadusega

1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused • Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise • Talupoegadele anti õigus oma talu pärandada ja vallasvara omada • Liivimaa seadus nägi ette ka maade ülemõõtmise ja hindamise • Mõisniku kodukariõigust piirati • Keelati talupoegade ostmine ja müük

1805 vastuhakk Kose-Uuemõisas • Talupojad lootsid rehepeksust pääsemist • Levisid kuuldused, et mõisnikud on õige seaduse ära peitnud ja talupoegadele võltsingu andnud • Kohalik mõisnik Rosen kutsus sõjaväelased appi – verine vahejuhtum (sõjaväeroodu kapten löödi maha, ohvreid oli ka talurahva poolel)

Pärisorjuse kaotamine • • 1816 EESTIMAAL 1819 LIIVIMAAL Talupojad said isiklikult vabaks Maa jäi mõisniku omaks ja talupojad selle rentijaks • Teoorjus säilis • Talupoegadele priinimede panek • Edasi arenes kogukondlik omavalitsus (hädaaegade viljavarude kogumine, vaestehoolekanne, nekrutite võtmine jne. )

Uus talurahvaseadus • • 1849 LIIVIMAAL 1856 EESTIMAAL 1865 SAAREMAAL Talude päriseksostmine Talude kruntiajamine Üleminek raharendile 1865 Mõisnikelt võetakse täielikult kodukariõigus 1866 Uus vallaseadus, suurenesid valdade õigused • Mitteaadlikud said õiguse osta mõisaid

Mahtra sõda (1858) • 1856. a. talurahvaseaduse otsene tagajärg • Loodeti vabaneda abiteost (korralisele teotööle lisanduv koormis, mida mõis nõudis kõige kibedamate tööde aegu) • 1858 keeldusid mitme Harjumaa mõisa talupojad sõnnikuveost • Vastuhakk kulmineerus Mahtra mõisas, kuhu tuli kokku u. 1000 talupoega –põletati mõis ja kakeldi sõduritega

Muud talurahva koormised Riiklikud koormised: • Pearaha – 70 kop. igalt meeshingelt, varsti suurenes see viiekordseks • Nekrutiandmine (“verekümnis”) – liisutõmbamine. Kogukondlikud koormised: • Teede korrastamine ja ehitamine • Ehitustööd (koolid, magasiaidad) Kirikumaksud

Passikorralduse seadus (1863) • 21 -aastane talupoeg, kes oli kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise, sai taotleda RIIKLIKU PASSI 3 kuuks kuni 3 aastaks – sellega sai elama asuda ükskõik millisesse Venemaa paika. • Balti kubermangudes sai liikuda VALLAPASSIGA

1866. aasta vallareform • Kogukondliku omavalitsuse vabanemine mõisnike eestkoste alt • Omavalitsuse kompetentsi sai ka vallakohus ja politseilised funktsioonid • Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, volikogust (3 -24 liiget), vallavanemast, vallakohtust. • Vallavalitsus võis palgata ametimehi – vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid jne.

Vasta küsimustele 1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? 2. Kuidas 19. saj. alguse talurahvaseadused valmistasid ette iseseisva taluperemehe kujunemist? 3. Miks puhkesid talurahvarahutused? 4. Analüüsige 19. saj. eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim?

Aitäh kuulamast!

Kirjandus • Laur, Mati. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn, 2005. lk. 134 -139. • Vahtre, Lauri. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. lk. 149 -154.