Ajaloo vooruloeng 17 Kultuurielu 1920 1940 Riiklik kultuuripoliitika

Riiklik kultuuripoliitika • Suurim saavutus – Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine • Riiklik tähelepanu ja

Kultuurkapital • 1925 loodi kultuurkapital • Seaduse alusel laekus kindel protsent riigi tuludest •

Haridus • Tuli rajada emakeelne haridussüsteem • Ühtluskooli põhimõte – kuueklassiline koolikohustus+viieklassiline gümnaasium •

Kõrgharidus • 1919 avati esmakordselt emakeelsena Tartu Ülikool (1920. a. 4700 tudengit) • 1938

Teadus • • • Tartu Ülikool teadustöö keskuseks: Botaanikaaed Tähetorn Kliinikud Seltsid: ÕES, Loodusuurijate

Ülemaailmselt tuntud teadlased • • Oskar Öpik – astronoomia Ludvig Puusepp – arstiteadus, neurokirurg

Rahvusteadus • Muinaslinnustel ulatuslikud väljakaevamised • Uuriti eesti kirjanduslugu ja soomeugri keeli • Populaarteaduslik

Kultuurautonoomia • Rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti oluliseks – toetati nende kultuuri arengut •

Kultuurautonoomia tähtsus • Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud • Tugevdas Eesti mainet maailma

Kultuurielu arengujooned • Kõrgprofessionaalne rahvuskultuur • Väga suur arv elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, näitlejaid

Kirjandus • Luule – Siuru rühmitus (Suits, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu) • Realistlik

Muusikaelu • Laulukoorid, orkestrid • Seltsid (1921 Eesti Lauljate Liit) • Laulupidude traditsiooni säilimine

Teatrielu • Tallinnas 3 kutselist teatrit: “Estonia”rahvusteater, Draamateater, Töölisteater • Tartus “Vanemuine” • Pärnus

Kunstielu • Kunstielu edendajateks Tartus “Pallas”, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum • 1934 Vabaduse väljaku äärde

Kirjandus • A. Pajur. T. Tannberg. Eesti ajalugu II 20. sajandist tänapäevani. Tln. ,

Slides: 17

Download presentation

Ajaloo vooruloeng 17 Kultuurielu 1920 - 1940

Riiklik kultuuripoliitika • Suurim saavutus – Euroopa tasemel rahvuskultuuri väljaarendamine • Riiklik tähelepanu ja toetus – kadus oht saksastumisele ja venestumisele

Kultuurkapital • 1925 loodi kultuurkapital • Seaduse alusel laekus kindel protsent riigi tuludest • Kultuurkapital oli peamine kultuuri finantseeriv asutus • Kultuurkapitalist jagati raha kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel • Välja jagati üle 6 miljoni krooni

Haridus • Tuli rajada emakeelne haridussüsteem • Ühtluskooli põhimõte – kuueklassiline koolikohustus+viieklassiline gümnaasium • 1930. aastatel seati gümnaasiumisse pääsemiseks eksamid • 1934 ja 1937 haridusreformid • Asuti arendama kutseharidust • Paranes järsult eestlaste haridustase

Kõrgharidus • 1919 avati esmakordselt emakeelsena Tartu Ülikool (1920. a. 4700 tudengit) • 1938 Tallinna Tehnikaülikool • Tartu Kõrgem Kunstikool “Pallas” • Riigi Kõrgem Kunstikool Tallinnas • Tartu Kõrgem Muusikakool • Tallinna Konservatoorium • Kõrgem Sõjakool

Teadus • • • Tartu Ülikool teadustöö keskuseks: Botaanikaaed Tähetorn Kliinikud Seltsid: ÕES, Loodusuurijate Selts, Akadeemiline Ajaloo Selts jt. • Eesti Rahva Muuseum • 1938 avati Tartus Eesti Teaduste Akadeemia

Ülemaailmselt tuntud teadlased • • Oskar Öpik – astronoomia Ludvig Puusepp – arstiteadus, neurokirurg Paul Kogerman – keemia, põlevkivikeemia Teodor Lippmaa – botaanik Johan Vilip – füüsik, seismoloog Jaan Sarv – matemaatik Armin Öpik – geoloog Edgar Kant - majandusgeograafia

Rahvusteadus • Muinaslinnustel ulatuslikud väljakaevamised • Uuriti eesti kirjanduslugu ja soomeugri keeli • Populaarteaduslik sari “Elav Teadus” • 1930 ndail sai valmis 8 -köiteline “Eesti entsüklopeedia” • Suurteos “Eesti ajalugu”-Hans Kruusi toim. +”Eesti rahva ajalugu”

Kultuurautonoomia • Rahvusvähemuste lojaalsust Eesti riigile peeti oluliseks – toetati nende kultuuri arengut • 1925 Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus (3000 inimest) • Emakeelne haridus rahvusvähemustele, koolid riiklikul ülalpidamisel • Rahvuslikud kultuuri- ja haridusseltsid, laulukoorid, näitetrupid • Rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjanduse olemasolu • Venelased ja sakslased võisid ametiasutustes kasutada oma keelt

Kultuurautonoomia tähtsus • Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud • Tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis • Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainus Euroopa riik, kus rahvusvähemustel olid nii suured õigused

Kultuurielu arengujooned • Kõrgprofessionaalne rahvuskultuur • Väga suur arv elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, näitlejaid jne. • Loodi elukutselisi teatreid, koore, orkestreid • Kultuurikontaktid – põhjamaade ja ingliseprantsuse kultuuriorientatsioon • Suurenesid soome-ugri hõimusuhted • Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused, külalisesinemised, tõlgiti eesti kirjandust • Kultuurielu kirevus, julge eksperimenteerimine

Kirjandus • Luule – Siuru rühmitus (Suits, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu) • Realistlik romaan – A. H. Tammsaare, M. Metsanurk • Ajalooline romaan. K. A. Hindrey, A. Mälk, E. Kippel, M. Metsanurk • Arbujad – Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro

Muusikaelu • Laulukoorid, orkestrid • Seltsid (1921 Eesti Lauljate Liit) • Laulupidude traditsiooni säilimine – 1923, 1928, 1933, 1938 • Heliloojad – J. Aavik, H. Eller, A. Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda • Esimesed ooperid • Sümfooniad, orelimuusika, koorimuusika • Ajaviitemuusika orkestrid, muusika grammofoniplaatidele (A. Rinne, R. Valgre)

Teatrielu • Tallinnas 3 kutselist teatrit: “Estonia”rahvusteater, Draamateater, Töölisteater • Tartus “Vanemuine” • Pärnus “Endla” • Viljandis “Ugala” • Narvas

Kunstielu • Kunstielu edendajateks Tartus “Pallas”, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum • 1934 Vabaduse väljaku äärde Kunstihoone • Amandus Adamson, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud, Adamson –Eric, Aino Bach, Eduard Ole, Jaan Vahtra, Eduard Viiralt, Jaan Koort, Anton Starkopf jne.

Kirjandus • A. Pajur. T. Tannberg. Eesti ajalugu II 20. sajandist tänapäevani. Tln. , 2006, lk. 5863. • L. Vahtre. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tln. , 2004, lk. 228 -234. • M. Laur, A. Pajur. Eesti ajalugu II. Tln. , 1997, lk. 81 -88.

Aitäh kuulamast! Ilusat sõbrapäeva!