Ajaloo vooruloeng 16 Esimese Eesti Vabariigi phiseadused Esimene
Ajaloo vooruloeng 16 Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused
Esimene põhiseadus • Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks • 23. aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel • 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone
Esimene põhiseadus • Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu • Valimiste • Rahvahääletuste (referendumid) • Rahvaalgatuste kaudu
Esimene põhiseadus Riigikogu –seadusandliku võimu teostaja 100 – liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus – täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded
Esimese põhiseaduse puudused • • • Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva Riigipea (presidendi) puudumine Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll
Teine põhiseadus • 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu • 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele • Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt – eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi • Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti • Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele
Teine põhiseadus • 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb kokku Jaan Tõnissoni vastase kampaaniaga • Valitsus on sunnitud kehtestama kaitseseisukorra – piiratakse vapside tegevust • Valitsuse autoriteet langes veelgi • 1933. a. sügisel läks hääletamisele vapside põhiseadus, mis võeti häälteenamusega vastu • Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga – 12. märtsil 1934 algab vaikiv olek
Teine põhiseadus • Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele • Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) • Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus
Kolmas põhiseadus • 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise • Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 • 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele
Kolmas põhiseadus • Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks • Presidendil täielik võim valitsuse üle • Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80 -liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40 -liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu • Kärpis rahva õigusi – kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust
Eesti saab presidendi • 1938. a. 24. aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks • President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga • Juhitava demokraatia poliitika • Autoritaarne valitsemisviis
EV seadusandlikud kogud 1 • • • 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev 1919 Eesti Asutav Kogu 1920 I Riigikogu 1923 II Riigikogu 1926 III Riigikogu 1929 IV Riigikogu 1932 V Riigikogu 1937 Rahvuskogu 1938 VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu)
EV Seadusandlikud kogud 2 • 1990 ENSV Ülemnõukogu, EV Ülemnõukogu • 1992 juuli võeti vastu EV põhiseadus • 1992 VII Riigikogu • 1995 VIII Riigikogu • 1999 IX Riigikogu • 2003 X Riigikogu • 2007 XI Riigikogu
Tänan kuulamast!
Kirjandus • Lauri Vahtre. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tln. , 2004, lk. 215 -226. • Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu II. 20. sajandist tänapäevani. Tln. , 2006, lk. 4457.
- Slides: 15