Ainuõõssete hulka kuuluvad � Hüdraloomad � Karikloomad � Meriroosid � Korallid
�Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. Nad elavad kas kinnitunult või ujuvad vabalt. �Nende keha on kiirelise sümmetriaga, neil on koed. �Neil on üks kehaõõs �Keha ainus ava on suuava, mille kaudu siseneb toit ja eritatakse jääkained �Toituvad väikestest veeloomadest �Kombitsatel on kõrverakud, mida kasutatakse saagi tabamiseks ja enesekaitseks
�Tänu lihtsa närvisüsteemi (moodustavad võrgustiku) olemasolule reageerivad ärritustele (närvisüsteem asub välimises kihis, ka lihaskiud). �On lahksugulised loomad, st neil arenevad munarakud ja seemnerakud erinevates isendites �Eristatakse polüüpi (kinnitunult elav) ja meduusi (ujuv kumera kehaga loom) �Nende kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahele jäävast sültjast ainest.
Polüübi tunnused �Elavad mage – ja merevees �Elavad kinnitunult, ei uju vabalt �Keha on kotikujuline �Suuava on keha ülemises osas �Suuava ümbritsevad kombitsad, mis sisaldavad kõrverakke �Paljunevad pungudes mittesuguliselt ja suguliselt �Nt elavad nii hüdrad, korallid, meriroosid
Meduusi tunnused �Elavad peamiselt merevees �Ujuvad, ei kinnitu �Keha on kuplikujuline (kumer) �Suuava on keha alumisel poolel �Suuava ümbritsevad suusagarad, keha alumist serva kombitsad, milles on kõrverakud �Paljunevad suguliselt �Nii elab nt meririst
Ainuõõssete tähtsus �Korallide kolooniad pakuvad elu-, varje-, sigimis- ja toitumispaiku mitmesugustele mereloomadele �Korallide lubiskelettidest moodustuvad korallrahud ja – saared, mis on elupaigaks taimedele ja loomadele �Paljud ainuõõssed on toiduks teistele veeloomadele