AINE SISU 1 LDIST 1 1 Tkeskkonna miste

AINE SISU 1. ÜLDIST 1. 1. Töökeskkonna mõiste, sisu, uurimisobjektid* 1. 2. Töötervishoid ja tööohutus (TTH ja TO), ajalooline areng* 1. 3. Ohtude klassifikatsioon TTH ja TO seaduses* 1. 4. Tööõnnetus ja kutsehaigestumine* 1. 5. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused* 1. 6. Õiguslikud alused* 1. 7. Vastutus* 2. TTH ja TO KORRALDUS 2. 1. TTH ja TO struktuur EV-s. Järelvalve ja kontroll* 2. 2. TTH ja TO korraldamine ettevõttes* 2. 3. TKK sisekontroll* 3. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS* 3. 1. Riskianalüüsi mõiste. Terviserisk. Riskitase 3. 2. Füüsikalised ohutegurid. Töökeskkonna õhk. Valgustus. Müra. Vibratsioon. Kahjulikud kiirgused. Elekter. Masinate ja seadmete ohud. Õnnetusjuhtumi ohud. 3. 3. Keemilised ohutegurid 3. 4. Bioloogilised ohutegurid 3. 5. Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid 3. 5. Riskide ohjamine 3. 6. Üldised ohutuspõhimõtted

TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab (TTS § 3, 1) Töökoht, töövahend, töövõtted, ümbrus (õhk) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu (TTS § 4, 2) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud otstarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda (TTS § 5, 1) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist (TTS § 3, 2)

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS TTS seaduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist (TTS § 2, 1) TTS seaduses mõistetakse tööohutusena töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata (TTS § 2, 2)

TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS TTS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) • tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, • tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, • töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, • vaidemenetluse korra ning • vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest (TTS § 2, 1) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalvetöötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti (TTS § 1, 2) TEADUSE JA TEHNIKA ARENG

OHTUDE KLASSIFIKATSIOON Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist (TTS § 3, 2) • • Füüsikalised (§ 6) Keemilised (§ 7) Bioloogilised (§ 8) Füsioloogilised ja psühholoogilised (§ 9)

OHTUDE KLASSIFIKATSIOON

VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED TÖÖÕNNETUS -töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal KUTSEHAIGUS -haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUS -töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta kutsehaiguseks UURIMINE, REGISTREERIMINE

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused TTS § 12. Üldnõuded (kärbitud tekst) 1. Tööandja tagab TT nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras 2. Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kel puuduvad teadmised, oskused 3. Ühistegevuse korraldab peatööettevõtja 4. Ühistegevuse mõiste 5. Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks tööandja konsulteerib, arvestab, kaasab 6. Tööandja kohustub teavitama teist tööandjat

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused TTS § 13. Tööandja kohustused ja õigused (osaliselt kärbitud tekst) 1. Tööandja on kohustatud: 1. 1. Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib T&T olukorda ettevõttes 1. 2. Vaatama läbi sisekontrolli korralduse, analüüsima tulemusi, kohandama abinõud 1. 3. Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel parameetrid, hinnatakse võimalikku mõju töötajate tervisele 1. 4. Töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks 1. 5. Uus riskianalüüs, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1. 6. Teavitama ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, abinõudest 1. 6* Rakendama ohutegurite mõju neutraliseerimiseks abinõusid 1. 6. ** Korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma kulud 1. 7. Korraldama tervise kontrollimise 1. 7* Korraldama ööajal töötavatele isikutele tervisekontrolli 1. 8. Määrama esmaabi andjad ja korraldama neile väljaõppe 1. 9. Tagama esmaabivahendite kättesaadavuse 1. 10. Viima teisele tööle, kergendama töötingimusi 1. 11. Andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse, pesemisvahendid 1. 12. Tutvustama T&T nõudeid, kontrollima täitmist 1. 13. Korraldama juhendamise ja väljaõppe 1. 14. Koostama, kinnitama ohutusjuhendi 1. 15. Kõrvaldama töölt (joove, ainete mõju) 1. 16. 1. 17. Teavitama tööinspektsiooni tegevusala muutmisest (alustamisest) 1. 18. Tegema ettekirjutused teatavaks (juhataja) 1. 19. Täitma ettekirjutusi, teavitama täitmisest 2. Tööandjal on õigus: 2. 1. Määrata töötajale distsiplinaarkaristus ettenähtud korras 2. 2. Kehtestada õigusaktidest rangemaid T&T nõudeid

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused TTS § 14. Töötaja kohustused ja õigused (kärbitud tekst) 1. Töötaja on kohustatud 1. 1. Osalema, järgides nõudeid 1. 2. Järgima töö- ja puhkeaja korraldust 1. 3. Läbima tervisekontrolli 1. 4. Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid 1. 5. Tagama, et ei ohusta ennast, teisi, keskkonda 1. 6. Teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, tervisehäirest 1. 7. Täitma tööandja, TKK spetsialisti, TKK voliniku, TTH arsti, tööinspektori T&T alase korralduse 2. Keelatud töötada joobes, aine olulise mõju all 3. Kannab vastutust distsiplinaarvastutuse seaduse alusel 4. Töötaja kohustused ei vabasta tööandjat asjaomasest vastutusest

Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 5. Töötajal on õigus: 5. 1. Nõuda nõuetele vastavaid töötingimusi, ühis- ja isikukaitsevahendeid 5. 2. Saada teavet (riskianalüüs, abinõud, tervisekontrolli tulemused, tööinspektori ettekirjutused tööandjale) 5. 3. Õnnetusohu korral peatada töö ja lahkuda töökohalt, ohtlikult alalt 5. 4. Keelduda tööst või peatada töö, mis seab ohtu, teatades viivitamatult 5. 5. Nõuda üleviimist teisele tööle või tingimuste kergendamist 5. 6. Saada tervisekahjustuse eest hüvitist 5. 7. Pöörduda TKK voliniku, TTK nõukogu liikmete, usaldusisiku, asukohajärgse tööispektori poole kui ei ole tagatud töökeskkonna ohutus

ÕIGUSLIKUD ALUSED

VASTUTUS Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumine Füüsiline isik 300 trahviühikut, juriidiline 40000 EEK Tööõnnetuse või kutsehaiguse varjamine 200 30000 Kohtuväline menetleja: tööinspektsioon

STRUKTUUR TÖÖKESKKONNA SÜSTEEMIS

TÖÖKESKKONNA STRUKTUUR ETTEVÕTTES • Töökeskkonnaspetsialist • Töökeskkonnavolinik • Töökeskkonnanõukogu

TÖÖKESKKONNASPETSIALIST • Töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist, keda tööandja volitab täitma TTH&TO ülesandeid • Määrab oma töötajate hulgast, võtab tööle väljastpoolt, võib ise olla (kui on saanud TKK alast koolitust) • Ei vabasta vastutusest tööandjat • peab tundma TTH&TO reguleerivaid õigusakte, töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima, võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks • koostöö töötajate, töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ning töötervishoiuarstiga

TÖÖKESKKONNAVOLINIK • Töötajate valitud esindaja 2 aastaks • 10 või enama töötajaga ettevõttes 1, suuremates igas allüksuses, vahetuses eraldi • Kui alla 10, konsulteerib tööandja töötajatega • Tööandja korraldab valimisteks koosoleku • Ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda • Välja- ja täiendõpe tööandja kulul, tööajast, töötasu säilitamisega • Tegutsemiseks aega vähemalt 2 tundi nädalas

TÖÖKESKKONNANÕUKOGU • Koostöökogu • Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes, tööandja määrab poole, teise poole valivad töötajad • Otsused konsensuspõhimõttel • Esitab ettepanekud tööandjale kirjalikult • Tööandja vastab 3 nädala jooksul • Tegutsemiseks aega vähemalt 1 tund nädalas • Välja- ja täiendõpe tööandja kulul, tööajast, töötasu säilitamisega • Kirjalik info tööinspektsioonile kord aastas (01. 12. )

Töökeskkonna riskianalüüs

Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika ja seadus 1999 Töötaja tervise nimel! Töökeskkonna riskianalüüsi kaudu Alar Seiler

Mida teha? “STARDIKULUD” Tegijad (spetsialist, volinik, nõukogu*) koolitus, teadmiste omandamine Töökeskkonna riskianalüüs: töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine ohutegurite parameetrite mõõtmine ohutegurite võimaliku mõju hindamine Töötajate tervisekontroll Kirjalik tegevuskava: ennetusabinõud KULUTUSED TÖÖTINGIMUSTE PARENDAMISEKS Täitmine, korraldus: riskide ohjamine, kontroll, hindamine Alar Seiler

Töökeskkonna riskianalüüs TTS § 13 lõige 1, p. 3, 4 (1) Tööandja on kohustatud: 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus: – selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid – mõõdetakse vajadusel nende parameetrid – hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks

Töökeskkonna ohutegurid TTo. S § 3 lõige 2 • • • Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Alar Seiler

Töökeskkonna ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara (Kemikaaliseaduse § 5 lõige 1).

Töökeskkonna ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis.

Füsioloogilised ohutegurid • Tööliigutused Korduvliigutused. Liigutused liigesele mittesoovitavas liikumisulatuses (liigese äärasendisse). Äkilised, kaasahaaravad liigutused (vigastusoht). • Tööasendid Sundasendid, tugi-liikumiselundkonnale ebasoodsad asendid (põlvitamine, kükitamine, kummardumine jne. ) • Jõu rakendamine Raskuste teisaldamine (teisaldamistingimused, teisaldamiskõrgus, haaramiskõrgus ja –tingimused, ühekordne kaal, kaal tööpäeva jooksul jne. ) • Energeetiline koormus Vereringe-hingamiselundkonda ülekoormav töö. Hetkelised tippkoormused. Individuaalne. • Tundeelundite koormus Nägemine. Kuulmine. Haistmine.

Psühholoogilised ohutegurid • Töö iseloom Monotoonsus, mitmekesisus, vastutuse suurus, iseseisvus, sõltuvus teistest, kvaliteedinõuded, riskantsus (avariioht), töö vahetustega, loomulikud puhkepausid. • Töö organiseeritus Tööülesannete selgus, tööülesannete muutuvus (samased või sageli muutuvad ülesanded), rütmilisus (on tööd- ei ole tööd), tempo (kiire – aeglane), organiseeritud puhkepausid, motiveerimissüsteem (töö tasustamine, karjäärivõimalused). • Sotsiaalne töökeskkond Horisontaalsed ja vertikaalsed suhted kollektiivis. Kutsesobivus. Ahistamine.

Kuidas leida ohutegureid? • Täitmata seadusandlikud nõuded (kõike väga täpselt ei normeerita) üldised nõuded (peab tagama ohutuse) piirnormid, mõõtmistulemused (85 d(BA)) • Töötajate probleemid (kaasamine: küsitlus, vestlus) • Puudused ergonoomilisuses (antropomeetria, asendid, tööhügieen jmt) • Spetsialistide soovitused (töötervishoiuarst, tööpsühholoog, audiitor) • www. sm. ee, www. ti. ee Juhendid, materjalid Alar Seiler

Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord Sotsiaalministri 14. 12. 2000 määrus nr 80 Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 21. 12. 1999 määrus nr 402 Kui töökohas on ohualad, kus esineb õnnetuse või tervisekahjustuse risk, tuleb need alad märgistada ja seal töötavate isikute kaitseks rakendada abinõusid. Peab vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu nendele aladele Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 11. 01. 2000 määrus nr 13 Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord Vabariigi Valitsuse 11. 01. 2000 määrus nr 12 Korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe, vajadusel näitliku kasutamise ning teavitama töötajat terviseriskist, mis kaasneb kaitsevahendi mittekasutamisega. Tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riskianalüüsi, et selgitada need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades Alar Seiler

Terviseriski hindamine Risk-sündmuse toimumise tõenäosuse ja tagajärje vaheline seos Riskitase • Lihtsad hindamismeetodid põhiprobleem(id) tähtis-vähetähtis (+, -; ja, ei) koolipoisihinded (1, 2, 3; jne) Keerulisemad meetodid Raskuste käsitsi teisaldamise komplekshinnang TTH ja TO nõuded riskiteooria (riskimaatriks) Alar Seiler

Riskimaatriks Tõenäosus s v II Tõenäosus III I II v s s III IV V k II IV v I II III v k s Kahju Alar Seiler

Riskianalüüsis osalevad ettevõtte töökeskkonna struktuuri esindajad: • Töökeskkonnaspetsialist • Töökeskkonnanõukogu liikmed • Töökeskkonnavolinik (töötajad!!!) ja spetsialistid väljastpoolt RA on meeskonnatöö Vajalikud on teadmised Alar Seiler

Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes. Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks. www. ti. ee