Agressiivsus Diana Leht 6 B klaas Tallinna Laagna

Agressiivsus Diana Leht 6. B klaas Tallinna Laagna Gümnaasium 2011

Tutvustus l Järgnevalt tuleb juttu kolmest käitumisviisist agressiivsest, alistava st ja kehtestavast käitumisest.

Mis on agressiivne käitumine? l Agressiivne käitumine tähendab hoolimatut ja jõulist tegutsemist, mis ei arvest teiste õiguste, soovide ja vajadustega.

Miks inimene käitub agressiivselt? Agressiivne inimene kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. l Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise, solvagute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. l

Agressiivne inimene. . . Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine žestiderikas. l Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. l

Alistuv käitumine l Alistuv käitumine on nõustumine teistega ning oma õiguste, soovide ja vajaduste tagaplaanile jätmine.

Miks inimene käitub alistuvalt? l Inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Paljud alistuvad inimesed ei austa oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel oleks see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda andekspaluval ja arglikul moel, neid ei võeta tõsiselt. Nad lisavad väljendeid nagu „. . . aga see pole mulle üldsegi nii tähtis“ või „ aga tee nii, nagu sa ise tahad. “ Ka sellised mitteverbaalsed signaalid nagu õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on ihti seotud alistuva käitumisega. Alistuvat käitumist esineb ühiskonnas väga sageli. Mõnede autorite arvates on 80% või rohkemgi inimestest sellised, kes ei ütle oma õiguste kaitsmiseks või vajaduste täitmiseks isegi poolt sõna.

Alistuva käitumise tagajärjed. . . l l l Lõpuks võib alistuvalt käituv inimene tunda end saamatu ja ebavajalikuna, mis madaldab ka tema eneseväärikustunnet. Oma vajaduste ja soovide mahasurumine muudab inimese rahulolematuks ja õnnetuks ning ta ei meeldi enam ei endale ega teistele. Seega ei ole ka konflikti vältimine ning igas olukorras teistega nõustumine alati hea ega aita säilitada rahulolu iseendaga.

Kehtestav käitumine on eesmärgi saavutamine viisil, mis arvestab ka teiste õiguste, soovide ja vajadustega. l Kehtestav käitumine tuleb kasuks olukorras, ku tunned, et ei taha täita sinule esitatud nõudmisi või tahad vastata eitavalt sulle esitatud palvele. l

Enesekehtestamine l l l Ennast kehtestada oskav suhtleja austab võrdselt ennast ja teisi. Ta ütleb välja, mida tunneb, mõttleb ja soovib, arvestades sealjuures ka kaaslastega. Enesekehtestamine ehk kehtestav käitumine on oma vajaduste väljendamine ja nende eest seismine positiivsel, hinnanguvabal ja mitteagressiivsel viisil, kahjustamata teist suhtluspoolt ja arvestades ka tema õiguste ning vajadustega.

Keeldumise oskus Igaüks peaks õppima, kuidas öelda EI ja selle juurde kindlaks jääda, kui ta tunneb, et temale esitatud nõudmine on väär. l Kõigil on õigus öelda EI. l Keeldumise puhul on oluline vahe. kas tegu on kehtestava käitumise või kangekaelsusega. l