Agressiivsus 6 klass Marina Voskanjan Agressiivne kitumine Oma

  • Slides: 15
Download presentation
Agressiivsus 6 klass Marina Voskanjan

Agressiivsus 6 klass Marina Voskanjan

Agressiivne käitumine § Oma tahtmine saavutatakse § § § § kellegi arvel On seotud

Agressiivne käitumine § Oma tahtmine saavutatakse § § § § kellegi arvel On seotud haiget tegemisega Manipuleerimisega Teiste õiguste eitamisega Agressiivsusega peab kaasnema tahtlikkus Kui keegi saab haiget või solvub, siis käitumine on olnud agressiivne

Mis on agressiivne käitumine? § käitumine tihti ründav, § �� teistega mittearvestav, § ��

Mis on agressiivne käitumine? § käitumine tihti ründav, § �� teistega mittearvestav, § �� püüab saada eeliseid, § �� kasutab teisi ära oma eesmärkide § saavutamiseks, § �� valib teiste eest, § �� oma vajadusi ei põhjenda ega selgita, § �� oma vajadusi teistele peale suruv.

Miks inimene käitub agressiivselt? § § § § § Nad eeldavad, et neid on

Miks inimene käitub agressiivselt? § § § § § Nad eeldavad, et neid on rünnatud ja võimendavad oma reaktsioone. Nad on olemuselt alistuvad – nende viha koguneb kuni nad “plahvatavad”. Nad on õppinud agressiivselt käituma, sest see on võimaldanud neil saada seda, mida soovivad. Nad pole õppinud olema enesekehtestavad. Nad ei oska väljendada oma soove ja tundeid. Neid on õpetatud võtma juhtpositsiooni, võistlema, saavutama, olema parim, käsutama jne.

… ja tulemuseks on … § �� Nad saavad oma tahtmise, kuid § võõrduvad

… ja tulemuseks on … § �� Nad saavad oma tahtmise, kuid § võõrduvad teistest. § �� Nad on tihti üksi ja tõrjutud. § �� Neid üldiselt ei austata. § �� Neil on kõrge vererõhk, § maohaavand, infarkt, stress jne.

Alistuv käitumine § Ennastsalgav käitumine – § annab teistele eelised, § oma vajadusi teistele

Alistuv käitumine § Ennastsalgav käitumine – § annab teistele eelised, § oma vajadusi teistele ei seleta § § § § ja ei kaitse neid, ennast eitav, teisi olulisemaks pidav, laseb teistel valida, pidurdunud, ei näita tundeid oma seisukohtades ja väljendustes ebakindel.

Miks inimene käitub alistuvalt? § § § § Sest ta arvab, et tal puuduvad

Miks inimene käitub alistuvalt? § § § § Sest ta arvab, et tal puuduvad õigused Sest nad arvavad ekslikult, et enesekehtestav käitumine on agressiivsus. Sest nad kardavad negatiivseid tagajärgi (teised tõrjuvad, ei kiida heaks, vihastavad nende peale jne). Sest nad ei ole õppinud olema ennast kehtestavad (soovide esitamine, ei ütlemine, teiste käitumise muutmine, komplimentide ütlemine ja saamine, hoolivuse näitamine jne. ) Sest nad ei oska teistele edastada oma soove ja vajadusi, nad eeldavad, et teised teavad neid. Neid on õpetatud olema kuulekad, järeleandlikud, kohanevad ja isetud.

Alistuva käitumise tagajärjed… § Väldivad konflikte, püüavad teisi § vaigistada ja rahustada. § Madal

Alistuva käitumise tagajärjed… § Väldivad konflikte, püüavad teisi § vaigistada ja rahustada. § Madal enesehinnang. § Neil suureneb sotsiaalse valu § tundlikkus, neis tekib viha. § Neil tekivad peavalud, selja- ja § kõhuvalud, kujuneb depressioon ja § õpitud abitus ja teised sümptomid.

Kehtestav käitumine § § § Ennast väljendav Teiste õigusi arvestav Aus Otsene ja kindel

Kehtestav käitumine § § § Ennast väljendav Teiste õigusi arvestav Aus Otsene ja kindel Võrdne, sellest võidab kehtestaja ise ja suhe Verbaalne, sisaldab asja mõtet Mitteverbaalne, kaasaarvatud mõtte edasiandmise stiil Vastav olukorrale ja isikule, ei ole universaalne Sotsiaalselt vastutustundlik Õpitud, mitte sünniga kaasa saadud

Enesekehtestamine § on teiste suhtes mõistev, § arvestab teiste õigustega, § väljendab selgelt oma

Enesekehtestamine § on teiste suhtes mõistev, § arvestab teiste õigustega, § väljendab selgelt oma vajadusi ja § seisukohti, § kaitseb oma seisukohti kõigi lubatud § võtetega, § on oma tahtmistes kindel

Keeldumise oskus § § § Jõua esmalt endas selgusele, kas tahad öelda ei või

Keeldumise oskus § § § Jõua esmalt endas selgusele, kas tahad öelda ei või jah. Kui selgus puudub, siis küsi juurde mõtlemise ja otsustamise aega. Küsi selgitusi kui sa ei saa täpselt aru, mida sinu käest oodatakse. Väljenda oma keeldumist lühidalt, anna lühike konkreetne põhjus oma keeldumisele, väldi pikki, rohkesõnalisi põhjendusi Kasuta selget eid, kui sa ei nõustu, väldi ebamääraseid äraütlemisi.

Vestlusesse lülitumine § Kuula aktiivselt – vaata teistele § § § § § otsa,

Vestlusesse lülitumine § Kuula aktiivselt – vaata teistele § § § § § otsa, nooguta, väljenda huvitatust ka verbaalselt Oota kui saabub loomulik paus teise kõnes või teiste vestluses. Kergelt tõsta häält, et anda teistele märku oma kõnelemise soovist. Kasuta mitteverbaalseid märke – kummardu ette poole, pöördu kõneleja poole; kasuta erinevaid žeste; puuduta kergelt inimest, kellega tahad kõneleda.

Katkestamise vältimine § Tõsta kergelt häält, et anda märku, § § § § §

Katkestamise vältimine § Tõsta kergelt häält, et anda märku, § § § § § et tahad oma mõtte lõpetada. Kui sind on katkestatud, siis korda oma algset fraasi, et hoida oma mõtet järje peal : “Ma arvan. . . aga ma siiski arvan, et. . . " Jätka kõnelemist endises tempos ja hääle tugevusega; kõnele teisega mõnda aega paralleelselt. Ära vaata otsa katkestajale, vaid vaata otsa neile, kes sind kuulavad.

Tänan tähelepanu eest!

Tänan tähelepanu eest!