ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Absolutism Jumal teoreetiline phjendaja Jean Bodin
ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL
Absolutism Jumal teoreetiline põhjendaja Jean Bodin: n vaid piiramatu kuningavõim KUNINGAS saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu n kuningavõim peab olema absoluutne ja jagamatu n seadused pidid lähtuma ainult MINISTRID NÕUKOGUD valitseja tahtest • kantsler (õigus) n ideaalne monarhia on • kõrgem nõukogu harmooniline, õiglaselt koormisi • finantside ja kohustusi jagav • riiginõukogu (õigus) peakontrolör Absolutismi toed: • rahandusnõukogu • riigisekretärid n alaline sõjavägi (merendus, • teadete nõukogu n ametnikkond sõjandus, sise- ja n merkantilistlik välisasjad) majanduspoliitika n riiklikult kontrollitav rahvuskirik PROVINTSIDES n seisuslikud esinduskogud INTENDANDID õigus, politsei, rahandus, üldised küsimused
Henry IV (1594 -1610) p p Navarra kuningas, al. 1589 Prantsusmaa kuningas (Bourbon) usulise ühtsuse loomine n n p majandusliku ühtsuse loomine (minister Sully) n n n p p kuningas ise algselt hugenott, al. 1594 katoliiklane Nantes’i edikt 1598 (valitsev usk katoliiklus, hugenottidel oma privileegid - parlament, omavalitsused, sõjavägi jne) kodumaise toodangu kaitsmine manufaktuuride rajamine teede ja kanalite ehitamine rahva seas populaarne kuningas: “Igal mu alamal peab olema pühapäeval kana supipotis” mõrvati 1610 katoliiklasest fanaatiku Francois Ravaillac’i poolt
Louis XIII (1610 -1643)/ Armand Jean du Plessis de Richelieu (esimene minister 1624 -1642): p p Louis XIII 1616. a. p p Kardinal Richelieu portree, 1637, Philippe de Champaigne tühistati hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused (usuvabadus säilitati) välispoliitika suunatud katoliiklike Habsburgide vastu (toetas protestante nt. Kolmekümneaastases sõjas) piirati vana lääniaadli õigusi (kindluste mahalõhkumine, duellide keelamine) Kohalik valitsemine aadli asemel intendantide (riigiametnikud) kätte lõpetati generaalstaatide kokkukutsumine (viimast korda 1614. a. ) kultuuri ühtlustamine (klassitsism ametlikuks ideoloogiaks)
Louis XIV p “Päikesekuningas” p (1643 -1715) p Sündis 1638. aastal Louis XIII ja Austria Anna pojana Troonile sai pärast oma isa surma 1643. aastal Võttis oma sümboliks PÄIKESE - nii nagu Antiik-Kreeka rahu ja kunstide jumal Apollon (kellega Louis XIV armastas ennast võrrelda) Louis XIV mängis ka nooruses ballettis Päikese rolli “Riik – see olen mina!” “Üks kuningas, üks seadus, üks usk”
Louis XIV (1643/1661 -1715) n n n kuni 1661 juhtis riigiasju kardinal Mazarin 1648 -1653 fronde’i mahasurumine tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine vaimne ühtlustamine (Nantes’i edikt tühistati 1685) merkantilistlik majanduspoliitika (juhtis finantside peakontrolör Jean-Baptiste Colbert): p p p Austria Anna ja kardinal Mazarin p tööstuse sihipärane toetamine (riiklikud preemiad, monopoliõigused) töö tootlikkuse tõstmine (manufaktuurid, odav tööjõud) kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid ja keelud, sisetollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine kaugkaubanduse arendamiseks) koloniaalsüsteemi rajamine
Louis XIV päevaplaan (I): p 8. 30 levee e. kuninglik äratus: Kuninga pesemine, kammimine, habemeajamine (üle päeva); hommikusöök (puljong); riietamine. Juures vaid “kõige lähedasemad sõbrad” ja tähtsamad ametnikud/teenrid - kokku ca 100 meest p 10. 00 missa Kuningas ja tema saatjaskond liikus läbi Peeglisaali Kuninglikku Kabelisse, kus peeti u 30 minuti pikkune missa p 11. 00 Kuningas naases oma ruumidesse ja tegeles riigiasjadega (pühap. ja kolmap. Riiginõukogu, teisip. ja laup. rahaasjad, esmasp. neljap. ja reedel muud asjad). Tavaliselt andsid kuningale nõu 5 ametnikku. Kuningas ise rääkis vähe, kuulas oma ametnikke nõuandeid ning langetas otsuseid p 13. 00 Lõuna kuningas lõunatas üksi oma magamistoas (mõistagi olid kohal kõige lähedasemad isikud ja teenijad, need kes hommikulgi)
Louis XIV päevaplaan (II): 14. 00 Jalutuskäik või jaht jalutuskäik - kas jala aias või tõllas koos daamidega jaht - ümberkaudsetes metsades ratsutades 18. 00 Seltskondlik tegevus või töö (nt. kirjutas alla kirjadele, mille oli valmis kirjutanud sekretär) 22. 00 Õhtusöök oli avalik, kus osales rohkesti ametnikke, õukondlasi ja kindlasti kuningliku perekonna liikmed. Pärast õhtusööki naases kuningas oma magamistuppa, kus teda ootasid lõbustamiseks daamid. Seejärel läks kuningas veel oma kabinetti sõpradega suhtlema. 11. 30 couchee avalik magamaminekutseremoonia
Louis XV (1715 -1774) p p p Louis XIV poja poeg Regendiks Orleans’i hertsog Philippe (kuni 1723) (riigiasjust ei huvitunud, nn “aadamapeod”) Kuningas ei sekkunud riigiaparaadi töösse Ametnike ja ametlike armukeste (nt. markiis de Pompadour) suur mõju valitsemises Kunstis nn Louis XV stiil (rokokoo) “Pärast mind tulgu või veeuputus”
Louis XVI (1774 -1791) p p p p Iseloomult usklik, õiglane ja kohusetundlik, armastas lihtsat eluviisi ja füüsilist tööd Abielus Marie Antoinette’iga (Austria printsess) Valitsemisasjades otsustusvõimetu, puudus autoriteet Suured majanduslikud probleemid: süvenev rahapuudus ja riigivõlg Välispoliitika ebaedukas (osalemine Ameerika Iseseisvussõjas -> uued võlad) 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid ; revolutsiooni algus Hukati 21. jaanuaril 1793
- Slides: 10