ABIVALMIKS KASVAMINE Astra Schults T pshholoogia instituut Abistava

ABIVALMIKS KASVAMINE Astra Schults TÜ psühholoogia instituut

Abistava käitumise areng Vanemate kasvatusväärtused Sotsiaalsete reeglite omandamine Teise inimese seisukoha mõistmine ja empaatia Laste sotsiaalsed oskused Probleemilahendusoskused

Vanemate kasvatusväärtused Eesti lapsevanemad peavad tähtsaks lapse iseseisvuse ja eneseteostusega seotud väärusi Endiselt on olulised traditsioonilised konformismiga seotud väärtused Viisakus, töökus, austus vanemate inimeste vastu Kõige rohkem väärtustatakse sõbralikkust, abivalmidust ja hoolivust Eesti õpetajad peavad tähtsaks samu väärtusi nagu eesti lapsevanemad

Sotsiaalsete reeglite omandamine Sotsiaalsed reeglid määravad, kuidas käituda Moraalireeglid viitavad heaolule, õigustele ja õiglusele Konventsioonid viitavad teatud olukorras lubatud käitumisviisile Sotsiaalsete reeglite omandamise juures on olulised täiskasvanute ja kaaslaste reaktsioonid lapse tegudele Reeglite (vajalikkuse) üle arutlemine Emotsioonide välja näitamine Rollimängud

Teise inimese seisukoha mõistmine ja empaatia Teise inimese seisukoha mõistmine tähendab näiteks tema teadmiste, suhtumise, kavatsuste aimamist Empaatia tähendab teise tunnetega sarnaste tunnete tajumist Abistava käitumise ilmnemine sõltub muu hulgas meie oletusest selle kohta, milline oli teise inimese kavatsus Teiste mõistmise arengut mõjutavad sotsiaalsed rollimängud vestlused motiividest, tunnetest, olulistest minevikusündmustest ja tegude tagajärgedest enda mõttes teise olukorda asetamisest prosotsiaalse käitumise soodustamine sellesisuliste ülesannete ja eeskuju näitamise kaudu

Laste sotsiaalsed oskused Mida teadlikum on laps oma emotsioonidest, seda tõenäolisem on, et ta väljendab neid sotsiaalselt aktsepteeritaval viisil Enesekontrollioskus Areneb oskus arutleda probleemolukordade üle ja näha ette nende tekkimise võimalusi Hüvede jaotamine õiglusest lähtuvalt Lapsed ja noored käituvad prosotsiaalselt, kui nad tunnevad end olukorras pädevana, kui nad on koos sõpradega ja kui neil on küllaldaselt tegevuseks vajaminevaid ressursse

Kuidas lapsed mõistavad abistamist Küsitlesime Tartu kolmandate klasside õpilasi Abistamine on kellelegi appi mine, kui teine ei saa ise hakkama või on hädas Abistamine on ka teisele hea tegemine ja rõõmu valmistamine Abistatakse sõpru ja hätta sattunuid, neid, kes ise abi paluvad ja neid, kes on varem ise teisi aidanud Lapsed puutuvad abistamisega kõige enam kokku seoses õnnetustega, kiusamisega, kooliülesannete lahendamisega, asjade laenamisega ja koduste toimetustega Lapsed vajavad täiskasvanute juhendamist, et konkreetsetest näidetest teha üldistatud järeldusi

Tänan tähelepanu eest!