Abivajava ja hdaohus oleva lapse kaitse lastekaitseseaduses Signe

Abivajava ja hädaohus oleva lapse kaitse lastekaitseseaduses Signe Riisalo Sotsiaalministeeriumi laste hoolekandepoliitika juht

Seaduse keskmes on lapse heaolu Lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Pere on lapse esmase heaolu tagaja (perekonda toetav lastekaitsetöö, nt positiivse vanemluse programmid) ning riik ja kohalikud omavalitsused peavad peret lapse kasvatamisel toetama.

Lapse heaolu kolmnurk Tervis Elementaarne hoolitsus Haridus Emotsionaalne kohalolek Juhendamine ja piiride seadmine ev La ikk ps utl LAPS us Sotsiaalne kuvand Stimuleerimine su Pere ja sotsiaalsed suhted aja te ma ne Identiteet du se d Va Emotsionaalne ja käitumuslik areng Turvalisus Stabiilsus Iseseisev toimetulek Pere ja keskkond d t Pe re t s au ja ik or k u ol d st u rg m õ e r Pe t iv g u e us u El ti i ng rd us d se id l o ea urs ol p e n ik ha ess al sl o a u K dr si d t n u a So lik aj a M av ö Tö o uk l sa

Kohaliku omavalitsuse ülesanded lastekaitse korraldamisel • Lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine kohaliku omavalitsuse arengukavas; • Lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks; • Abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine; • Perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine. • sisehindamine, teabe kogumine, riiklik järelevalve. • Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikud. . . peavad: - vastavalt oma pädevusele toetama lapsevanemat või last kasvatavat isikut lapse õiguste ja heaolu tagamisel; - tegema valdkondadeülest koostööd, kaasama lapsi, vanemaid, . . . , huvirühmi; - teavitamise kohustus

Abivajav laps ja tema abistamine Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. • Igal isikul on kohustus abivajavast lapsest teavitada viivitamata asukohajärgset kohalikku omavalitsust või lasteabitelefoni 116 111; • Lastekaitsetöötaja või lapsega töötav isik peab lapse abivajadust hindama, kaasates vajadusel asjaomase spetsialisti; • Lapse abistamine peab toetama lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid ja selleks tuleb rakendada võrgustikutööd järgides juhtumikorralduse põhimõtteid.

Abivajaduse hindamine • Enne sobiva meetme kohaldamist peab lastekaitsetöötaja abivajadust hindama: - kaasates last kasvatava isiku (lasteasutuse); - last kasvata isiku vanemlikke oskusi; - lapse füüsilisi, tervislikke, psühholoogilisi, emotsionaalseid, sotsiaalseid, kognitiivseid, hariduslikke ja majanduslikke vajadusi. • Hindamisel - kaasab lapse ja selgitab välja lapse arvamuse vanusest sõltumata; - arvestab lapse huvidega.

Abi osutamine • Juhtumikorraldus (vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule); • 10 päeva möödumisel teate saamisest otsus juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks; • Alternatiiv algatamata jätmisele on ühekordse meetme rakendamine; • Juhtumiplaani kohustuslik lisa on dokumenteeritud lapse arvamus.

Kohaliku omavalitsuse poolt teostatav riiklik järelevalve • Lapse huvidest lähtumine (§ 21); • Last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused (§ 22); • Avalikus kohas viibimise piirang (§ 23); • Väärkohtlemise keeld (§ 24); • Abivajavast ja hädaohus olevast lapsest teavitamine (§ 27, § 31).

Sotsiaalkindlustusameti poolt teostatav riiklik järelevalve Lisaks kohaliku omavalitsuse järelevalve pädevusele lisandub: • Lastekaitsetöötajale esitatavad nõuded (§ 19); • Lastekaitsetöötajana ja lapsega töötava isikuna töötamise piirangud (§ 20); • Abivajaduse hindamine ja abi osutamine (§ 28, § 29); • Hädaohus oleva lapse ohututesse tingimustesse toimetamine (§ 32); • Samuti ajutine perekonnast eraldamine ja perest eraldatud lapse kaitse (§ 33, § 34); • Lapse kaebeõigus lasteasutuses (§ 36); • Lasteasutuse sisehindamine (§ 37).

Riikliku järelevalve erimeetmed KOV saab õiguse korrakaitse seaduse meetmete rakendamiseks: – küsitlemine, – dokumentide nõudmine, – kutse ja sundtoomine, – isikusamasuse tuvastamine, – vallasasja läbivaatus ja hoiulevõtt, – valdusesse sisenemine ja läbivaatus, – Isiku kinnipidamine, – lapse üleandmine, – lapse ohututesse tingimustesse toimetamine. Halduskoostöö seaduse § 6 kohaselt vahetu sunni rakendamisel ametiabi Politsei ja Piirivalveametilt

Riikliku järelevalve erisused • KOV ja SKA lastekaitsetöötajal on õigus valdusesse sisenemiseks ohu kahtluse korral ohu välja selgitamiseks (ametiabi politseilt); • Ettekirjutuste tegemise õigus last kasvatavale isikule koostöö tegemiseks lastekaitsega (seni haldusmenetluse korras ettekirjutuse tegemise pädevus).

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist Hädaohus olevast lapsest teavitamine: kohustus kõigil teavitada 112 Hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse: • Viivitamatu abi osutamise kohustus, vajadusel toimetamine ohututesse tingimustesse (KOV lastekaitse või politsei); • Ohututesse tingimustesse paigutamise eeldused: hooldusõigust teostava isiku (vanema) nõusolek, KOV või SKA otsus, kui hooldusõigust teostava isik (vanem) ei ole kättesaadav; • Vanema või last kasvatava isiku süülise käitumise puudumisel lapse üle andmine esimesel võimalusel.

Lapse perekonnast eraldamine Lapse perekonnast eraldamist reguleerib jätkuvalt perekonnaseadus (§ 135): – Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega (§ 135 lg 1); – Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes (§ 135 lg 4). Lastekaitseseadus täpsustab hädaohus oleva lapse ajutiselt perekonnast eraldamise tingimusi.

Hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine KOV või Sotsiaalkindlustusamet võib eraldada lapse perekonnast enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, järgmistel juhtudel: – lapse ohtu sattumise on põhjustanud lapse hooldusõigust teostav isik oma tegevuse või tegevusetusega; – lapse hooldusõigust teostav isik keeldub lapse ajutisest paigutamisest teenuseosutaja juurde sobiva teenuse saamiseks. Hädaohus olev laps eraldatakse perekonnast ja määratakse tema viibimiskoht ning vajadusel korral lapse ja vanema suhtluskord kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. KOV või Sotsiaalkindlustusamet peab hindama lapse olukorda ja abivajadust ning 72 tunni jooksul pärast hädaohus oleva lapse ajutiselt perekonnast eraldamist pöörduma kohtusse hooldusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel.