Abielu slmimine Helena Lepper nunik Rahvastiku toimingute osakond

Abielu sõlmimine Helena Lepper nõunik Rahvastiku toimingute osakond Siseministeerium

Abielu sõlmimise eeldused • • Sugu Vanus Teovõime – teovõime laiendamine Sugulussuhte puudumine Lapsendamissuhte puudumine Vallalisus (mitme samaaegse abielu keeld) Vaimuliku abielu sõlmimise puhul abiellujate vastavus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. 2

Kooselu või abielu? • Alates 09. 10. 2014 on eri- ja samasoolistel võimalik sõlmida kooselulepingut • Registreeritud elukaaslasel puudub õigus võtta teise elukaaslase perekonnanime • Kooselu registreerimisel ei saa registreeritud elukaaslased automaatselt teise elukaaslase lapse hooldusõiguslikuks vanemaks • Kooselulepingu võivad sõlmida ka samast soost isikud • Kooselulepingut sõlmivad ainult notarid

Abielu sõlmimise ettevalmistamine • Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul • Ühine abiellumisavaldus (PKTS § 37 lg 2) • Abiellujate sündi tõendav dokument • Eestis viibimise seaduslik alus • Abieluvõimetõend 4

Riigilõiv • RLS § 338 – 30 € • Peab olema makstud enne avalduse esitamist • Avaldaja peab lisama avaldusele riigilõivu tasumist tõendava dokumendi • Kontrollib maavalitsus • Kui abielu sõlmimisest loobutakse, on võimalik riigilõiv avalduse alusel tagastada

Eestis viibimise seaduslik alus • Nõue PKTS § 38 lg-st 3 • EL liikmesriigi kodanik ega isik, keda peetakse Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku perekonnaliikmeks ei pea tõendama seadusliku viibimise alust • Kolmanda riigi kodanikel: a) Viisa b) Elamisluba

Abieluvõimetõend I • Mõiste PKTS § 39 lg-s 1: Abieluvõimetõend on abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. • Esitada vajalik siis, kui isiku abielu eelduste suhtes kohaldatakse välisriigi õigust

Abieluvõimetõend II • Abieluvõimetõendiks on selline dokument: - mis on väljastatud elu- või kodakondsusriigi pädeva asutuse poolt - mis kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks - mis kehtib sellel märgitud ajani, kuid mitte kauem kui kuus kuud selle väljastamisest • Abieluvõimetõendiks ei ole: - isiku kirjalik kinnitus takistuste puudumise kohta abielu sõlmimiseks, mille allkirja õigsust on kinnitanud konsulaarametnik või notar (nn affidavit) - tõend, millest nähtub et isik on vallaline - tõend, mis kinnitab, et isik ei ole abielus mingi konkreetses piirkonnas (nt Venemaal väljastatud abieluvõimetõend)

Abielu sõlmimine ja kande tegemine • Abiellujad on abielus „jah“ sõna ütlemisest • Abielukande allkirjastamine • Abielukanne tuleb teha abielu sõlmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval • Abielutõend

Varasuhe • • • Perekonnaseisuametnikul on kohustus selgitada, millist varasuhet abiellujad soovivad. Soovitada ei tohi! Varasuhe kehtib abielu sõlmimise hetkest Varasuhte valiku märgivad abiellujad avaldusele. Tulenevalt PKS-ist on võimalik valida kolm varasuhte vahel: 1) varaühisus 2) vara juurdekasvu tasaarvestus 3) varalahusus Kui abikaasad ei avalda varasuhte soovi, loetakse nende poolt valitud varasuhteks ühisvara režiim Varasuhte valikut võib kuni abielu sõlmimiseni muuta

Varaühisus • Mõiste PKS § 25 - Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara) • Vara valitsemine -Varaühisus seob abikaasad majanduslikult väga tugevasti. Abielu kestel omandatud vara läheb abiellujate ühisomandisse ja moodustab ühisvara, mida abiellujad valitsevad ühiselt. -Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad sellega tehinguid teha ja varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. • Ühisvara lõpeb, kui - kui üks abikaasadest sureb -sõlmitakse abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu varasuhe - abielu lahutatakse - varasuhe lõpetatakse ühe abikaasa nõudel kohtuotsuse alusel (PKS § 36)

Vara juurdekasvu tasaarvestus I • • PKS § 40: Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue. Ühist omandit ei teki Mõlemad abikaasad on enda poolt omandatava vara ainuomanikud Soetisvara on vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Koguvara on varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade hariliku väärtuse ning rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa. Põhivara PKS § 49 Varasuhte lõpetamisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Selleks tehakse esmalt kindlaks, kui suur on kummagi abikaasa soetatud ja selleks hetkeks alles oleva vara väärtus.

Vara juurdekasvu tasaarvestus II

Varalahusus • Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. • Ühiseid õigusi vara suhtes ei ole. Varaga tehinguid tehes pole teise poole nõusolek vajalik, erisus perekonna ühine eluase. • Mõlemad abikaasad peavad tagama teineteise ja kogu perekonna igapäevaste vajaduste katmise ning tegutsema abielulise kooselu huvisid arvestades. • Kokkuleppel võib soetada konkreetsed esemed kaasomandisse

Abieluvara leping • Notariaalselt kinnitatud leping • Võimalik sõlmida enne abiellumist kui ka abielu kestel • Võimalik asendada varem valitud varasuhe mõne teise seaduses sätestatud varasuhtega • Võimalik kokku leppida üksikute esemete ja õiguste omandis

Abieluvararegister • • • Abieluvararegister on register, kuhu kantakse andmed abikaasade valitud varasuhte või sõlmitud abieluvaralepingu kohta. Kui abiellujad valivad lahusvara või juurdekasvu tasaarvestuse, siis peab abielu sõlmija saatma vastava info ka abieluvararegistrile. Vaimuliku eest teeb seda maavalitsus. Maavalitsus edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavasisulise teate koos digiallkirjastatud abiellumisavalduse ärakirjaga abieluvararegistrisse kande tegemiseks.

Perekonnanimi pärast abiellumist • Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime. • Uus perekonnanimi võib: - olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi - koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest • Uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest sidekriipsuga seotud nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest. • Erisused juhul, kui abikaasa on välismaalane ja nimi ei vasta Eesti nimeseadusele. Suhelda maavalitsusega!

Välisriigi dokument • • Nõue PKTS § 6 lg-st 3 ja 4 Ts. MS §-id 619 ja 620 Menetlusviisi kaudu tunnustamine: -legaliseerimine; - apostillimine; - tunnustamine ilma erimenetluseta (näit õigusabilepingute alusel ja Eesti territooriumil asuvate välisriigi saatkondade väljastatud dokumendid). Perekonnaseisuasutustele esitatavad dokumendid peavad olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, va juhul kui dokument on juba vastavas keeles

Legaliseerimine • Dokumendi legaliseerimine on formaalsus, millega diplomaatilised või konsulaaresindused, kus soovitakse dokumenti esitada, kinnitavad dokumendil oleva allkirja ja vajadusel ka templi või pitseri ehtsust • Teostavad üksnes diplomaadid või konsulaarametnikud

Apostillimine • • • Riigid, mis on loobunud legaliseerimisest ja liitunud apostillikonventsiooniga: https: //www. hcch. net/en/instruments/conventions/author ities 1/? cid=41 Apostilliga kinnitatakse originaaldokumenti Peab olema originaaldokumendi küljes Avalik dokument tuleb apostillida riigis, kus see on välja antud Ei kinnitata diplomaatilise esinduse väljastatud dokumenti ja dokumenti mida soovitakse kasutada riigis, kellega on sõlmitud õigusabileping või riigis, kes ei ole ühinenud apostillikonventsiooniga Dokumendi sisu ei tohi olla vastuolus Eesti õigusega

Õigusabielepingud • Sõlmitud: Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Ukrainaga • Tunnustamine ilma erimenetluseta ja ilma formaalsusteta • Ei pea olema legaliseeritud ega apostillitud • Peavad olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde

CIEC tõend • • CIEC perekonnaseisuaktide mitmekeelsete väljavõtete väljastamise 1976. aasta Viini konventsioon; Alates 24. 12. 2011 tuleb tunnustada Alates 19. 03. 2012 võimalik Eesti perekonnasündmuste kohta väljastada Vormikohane: sünd, abielu, surm Mitmekeelne Ilma tõlketa Ilma erimenetluse ega formaalsuseta Lisaks Eestile on selle konventsiooni liikmed: Austria, Belgia, Bosnia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Makedoonia, Moldova, Montenegro, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia, Šveits ja Türgi.

Eesti-Soome leping • • • Ei vaja formaalsuse täitmist Inglise keeles Väljastatud vastavate lepingus märgitud ametkondade poolt, kinnitatud pitsati või ametliku templiga, allkirjastatud pädeva ametiisiku poolt, peab sisaldama allakirjutatud isiku ametikoha nimetust EV poolt väljastatud: sünnitõend, surmatõend, abielulahutuse tõend, abieluvõime tõend, RR väljavõte, nimemuutmise tõend Soome Vabariigi poolt: RR väljavõte, Soome Evangeelse luteri kiriku või Soome ortodoksse kiriku liikme kohta registri tõend Soome õiguse järgi väljastatud abiellumise võimet kinnitav tõend.

Brüssel IIa määrus • • Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 Reguleerib küsimus, mis puudutavad abielulahutust, kooselu lõpetamist või abielu kehtetuks tunnistamist ja vanemliku vastutust hõlmavaid otsuseid Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teises liikmeesriigis ühegi erimenetluse järgimist nõudmata Kohtuotsuse tõend tüüpvormil Tõend jõustub kohtuotsuse täitumise piires Perekonnaseisuametnik võib väljastada tõendi ainult tema asutuse poolt lahutatud abielu kohta Kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Taani.

Brüssel 1987 • • Tühistab riigisisesest õigusest tuleneva avaliku dokumendi legaliseerimisnõude Konventsiooniosalise territooriumil väljaantud dokumenti tunnustatakse ilma formaalsusteta Lisaks Eestile on konventsiooni liikmed: Prantsusmaa, Belgia, Läti, Taani, Iirimaa, Itaalia Konventsiooni kohaldatakse avalikule dokumendile, mis on koostatud liikmesriigi territooriumil ja mida soovitakse kasutada teise liikmesriigi territooriumil või esitada liikmesriigi diplomaatilisele esindajale või konsulaarametnikule isegi siis kui nad tegutsevad riigis, mis ei ole konventsiooni osaline

London 1968 • • • 17. 06. 2011 Osalisriikide välisesinduste väljastatud dokumendid on vabastatud legaliseerimisnõudest Eestis on esitatavad ilma lisaformaalsusteta dokumendid, mis on väljastatud konventsiooni liikmesriikide diplomaatiliste esindajate ja konsulaarametnike poolt Eestis on esitatavad ilma lisaformaalsusteta dokumendid, mis on väljastatud järgmiste riikide kõigi välisesinduste poolt: Austria, Küpros, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Liechtenstein, Luxembourg, Moldova, Holland, Norra, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Šveits, Türgi, Suurbritannia. Välisministeeriumi otsuse kohaselt ei vaja legaliseerimist Londoni 1968. aasta konventsiooniga mitteühinenud riikide Eesti territooriumil asuvate välisesinduste välja antud dokumendid. (Riikide nimekiri: http: //www. vm. ee/et/avaliku-dokumendi-legaliseerimine)

Ülesanne I • 25 -aastane rootslane Svensson, elukoht Soomes alates 2000. aastast soovib abielluda 17 aastase eestlanna Kati Tammega, kes elab Tartus. Nad paluvad lühendada abielu sõlmimise tähtaega, kuna naine ootab last. Naine soovib abielludes võtta perekonnanime Svensson-Tamm ja mees Tamm-Svensson.

Küsimused • Kas abiellujad peavad esitama abieluvõimetõendi? • Kas abiellujad peavad esitama Eestis seadusliku viibimise aluse? • Kas abiellujad on abieluvõimelised? • Kas abiellujad võivad saada niisugused perekonnanimed nagu nad tahavad?

Ülesanne 2 • Vene kodanik Maria Ivanova (elukoht Ukraina) soovib abielluda Eestis Uganda kodanikuga Alex Jonesiga (elukoht Eesti). Naine on lahutatud Lätis. Naine soovib uueks perekonnanimeks Ivanova. Jones ja mees soovib jääda oma senisele nimele.

Küsimused • Kas abiellujad peavad esitama abieluvõimetõendi? • Kas abiellujad peavad esitama Eestis seadusliku viibimise aluse? • Kas abiellujatel on abieluvõime? • Millised nõuded on naise lahutusdokumendile? • Kas abiellujad võivad saada niisugused perekonnanimed nagu nad tahavad?

Ülesanne 3 • Mari Maasikas ja Mati Murakas soovivad abielluda, kuid nad ei saa tulla ühiselt abiellumisavaldust esitama. Nad sooviksid seda teha erinevatel päevadel. Abielu sooviksid nad sõlmida aasta pärast peale avalduse esitamist. Mari elukoht on Lätis, Mati elukoht Iirimaal. Abielludes soovivad nad võtta perekonnanime Päike, kuna nad kannavad mõlemad eelmisest abielust saadud perekonnanimesid. Nad soovivad luua täiesti uue perekonnanimega.

Küsimused • Kas abiellujad peavad esitama abieluvõimetõendi? • Kas abiellujad peavad esitama Eestis seadusliku viibimise aluse? • Kas abiellujatel on abieluvõime? • Kas abielu sõlmimise tähtaja lühendamiseks on õiguslik alus? • Kas abiellujad võivad saada niisugused perekonnanimed nagu nad tahavad?

Aitäh! Helena Lepper Helena. raud@siseministeerium. ee