Aastatuhande arengueesmrgid Millennium Development Goals Maailmahariduskeskus 2011 Millennium

Aastatuhande arengueesmärgid Millennium Development Goals Maailmahariduskeskus, 2011

Millennium Development Goals Miks me neist räägime?

1. Vähendada vaesust ja nälga Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas. Vähendada aastaks 2015 poole võrra nende inimeste arvu, kes on näljas. Iga viies inimene maailmas on äärmiselt vaene. Äärmiselt vaene inimene on tavaliselt ka näljane. 800 miljonil inimesel maailmas ei ole piisavalt toitu. Nälja ja alatoitumuse tõttu sureb maailmas iga päev 25 000 inimest, mis on rohkem kui Viljandis on inimesi. Maailma kõige jõukamal 500 inimesel on kokku sama palju tulusid kui kõige vaesematel 416 miljonil inimesel ühiselt.

Nr. Algharidus kõigile Tagada, et aastaks 2015 saavad kõik lapsed omandada alghariduse. 69 miljonit last ei saa koolis käia (neist umbes 30 miljonit Sahara-aluses Aafrikas ja 18 miljonit Lõuna. Aasias). Aga õnneks on olukord paranenud - 1999. aastal ei saanud koguni 96 miljonit last põhikoolis käia. Eestis kirjutati koolikohustus seadustesse 1920. aastal (alguses kuus klassi). Kõik lapsed ei saanud kohe kooli, sest koole polnud piisavalt palju. Kohustuslik, tasuta haridus pole mõnes maailma riigis iseenesestmõistetav asi. Põhikooli eest peab maksma paljudes riikides.

Meeste ja naiste võrdsus Tagada, et tüdrukutel oleks aastaks 2015 poistega võrdväärsed kooliskäimisvõimalused. Tagada naistele nende osa majanduses ning juurdepääs õigusemõistmisele. Kasvatada naiste osakaalu valitsuses 30% võrra. Kõigist maailma kirjaoskamatutest inimestest on kaks kolmandikku naised. Naiste tööhõive on kolmandiku võrra madalam kui meestel. Eestiski on naiste kuupalk uurimuste järgi keskmiselt 20 -40% madalam kui meeste oma.

Vähendada laste suremust Vähendada vastsündinute ja laste suremust 2/3 võrra. Arengumaades sureb üks laps kümnest enne, kui ta on viieaastane. Arenenud riikides on see arv üks 143 st. Kõige levinumad laste surma põhjused on kopsupõletik, kõhulahtisus, malaaria, leetrid ja HIV/AIDS. Neljandik surmadest enne 5 ndat eluaastat seotud puhta vee puudumisega. Leetrite jaoks on olnud olemas tõhus vaktsiin juba üle 40 aasta. Sellest hoolimata põeb 30 miljonit last seda haigust igal aastal. Suur osa neist surevad või invaliidistuvad haiguse tagajärjel kogu eluks. Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, aga peaaegu kõik lapsed saavad üldise vaktsineerimisprogrammi järgi süstitud.

Parandada emade tervist Vähendada 2/3 võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel. Rohkem kui pool miljonid naist ja tüdrukut sureb igal aastal raseduse ning sünnitusega kaasnevate probleemide tõttu. Peaaegu kõik emade surmad juhtuvad arengumaades, kus ligi pooled 18 -aastastest tüdrukutest on emad. Arengumaades sünnitavad pooled emadest ilma professionaalse ämmaemanda või arsti abita.

Vähendada haiguste levikut Peatada HIV/AIDSi levik aastaks 2015 ja hakata seda vähendama. Saavutada malaaria ja teiste levinumate haiguste leviku vähenemine. Mõnes Aafrika riigis nagu Svaasimaal, Botswanas ja Lesothos on iga kolmas täiskasvanud nakatunud HIviirusega. Hinnanguliselt sureb AIDSi tõttu iga päev 6000 inimest. Aastal 2003 suri tuberkuloosi tõttu iga päev umbes 5000 inimest. Kuigi Eestis on mõningaid tuberkuloosi juhtumeid, ei ole see haigus surmav, sest on olemas ravimid ning ravimismeetodid. Eestis saab 54% uutest HIV-positiivsetest nakkuse

Loodussäästlikum elukeskkond Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kel ei ole piisavat ligipääsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Iga kuues inimene ei saa juua puhast joogivett. See teeb kokku miljard inimest maailmas. Külades, mis saavad puhta joogivee, kahaneb imikute suremus 50%. Neljandik arengumaade elanikest ehk umbes 1, 3 miljardit inimest elavad aladel, mis on looduslikult haavatavad, nagu kuivad alad ja mäed. Suur hulk nendest elab äärmises vaesuses. Maailma slummid on kasvanud. Nendes elab iga kuues inimene, kokku umbes miljard. Kümne viimase aasta jooksul on maailmast kadunud metsa pindalalt umbes kuue Eesti võrra.

Õiglasem kaubandus ja rahandus Arendada edasi avatud ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja rahandussüsteemi; võimaldada arenguriikidele juurdepääs kõrgtehnoloogiale ja hädavajalikele mõistliku hinnaga ravimitele; parandada noorte tööhõivet. Mitmed arengumaad panustavad rohkem raha võlgade tagasimaksmisse kui hariduse või tervishoiu jaoks. Arengueesmärgid oleks võimalik saavutada, kui kõik riigid investeeriks ühe kümnendiku vähem raha relvadesse ja investeeriksid selle raha arengusse. Euroopa lehmad saavad toetusi 30 krooni (2 EUR) päevas. Pooled maailma inimesed ei teeni päevas nii palju.

Vaatleme üht eesmärki lähemalt

Eesmärk nr 2: algharidus kõigile! Kas haridusest on kasu? 1. 8 miljoni lapse elu Aafrika vaeseimates riikides oleks suudetud päästa, kui nende emal oleks olnud vähemalt keskharidus. Kui laps sünnib emale, kes oskab lugeda, elab ta 50% suurema tõenäosusega 5 -aastaseks. Iga aastaga, mil naine koolis käib, kahaneb 5 -10% tõenäosus, et tema laps sureb imikuna 500% suurema tõenäosusega on alghariduse saanud naine teadlik HIVist ja AIDSist ja oskab hoiduda nakatumisest Haridus kahandab terrorismi Haritud inimesega on raskem manipuleerida

Tüdrukute haridus: 3 fakti 2002 -2008 läks 40 arenguriigis kooli 19 miljonit last. 54% nendest olid tüdrukud. Aafrikas oli esmakordselt kooli minevatest laste seas tüdrukuid üle 60% Kui 2000. aastal lõpetas arenguriikides põhikooli umbes 50% tüdrukutest, siis 2008. aastal juba 2/3

Mis takistab kooliskäimist? “Ma lõpetasin oma küla 6 -klassilise kooli. Peale seda võisin ma karjuda ja jalgu trampida nii palju kui tahtsin, et vanemad mul koolis laseks käia, aga see ei aidanud – nad ütlesid, et meie külas ei ole keskkooli, kuhu mind panna. Ma muutun alati kurvaks, kui näen oma vendasid kooli minemas. ” Samira D. , 13 -aastane tüdruk Koh-i Bandi piirkonnast Kapisas 24. aprillil 2008

Mis takistab kooliskäimist? Koolitee või koolimaja ei ole turvaline Sõda mõjub tüdrukute haridusele rohkem kui poiste omale. Konfliktijärgsel maal on tüdrukute kooli tagasi toomine raskem. Kool on kaugel Haridust ei ole vaja! Perel on nii vähe raha, et laps peab töötama Õppemaks ja koolitarbed on kallid Kultuurilised põhjused

Mis aitab tüdrukutel koolis käia? Kogukonna toetus. Ajakirjanduse ja kohalike usujuhtide kaasabil saab vanemaid veenda, et tüdrukute haridus on kasulik. Naisõpetajate eelistamine, et tüdrukutel oleks positiivseid eeskujusid. Õppematerjalidest stereotüüpide kaotamine. rahaline toetus raamatute ostmiseks ja õppemaksu tasumiseks Kui kool pakub süüa ja arstiabi, langeb vähem tüdrukuid koolist välja. Eraldi WC-d poistele ja tüdrukutele Stipendiumid tüdrukutele

Muutused on võimalikud? Afganistan aastal 2001 80% koolimajadest hävinud Koolis käis 38% lastest, vähem kui 1 miljon Tüdrukuid nende seas 3% Keskkoolis käis 10% lastest, tüdrukuid nende seas 2% Afganistan aastal 2010 Üle 3000 uue koolimaja 8 miljonit last uuesti kooli läinud, kõrgeim arv Afganistani ajaloos Tüdrukuid nende seas 37% Koolist langeb välja 8% aastas (Eestis 0, 4%)

Algharidus kõigile Kas maailmas leiduks piisavalt raha, et saavutada eesmärk algharidis kõigile? Kogu maailmas käib põhikoolis 688 miljonit last, Eestis umbes 150 000. 16 miljardit dollarit - “Algharidus kõigile” = 6 päeva sõjakulutsed või summa, mis USAs kulutatakse poole aastaga jäätise peale.

Tänan kuulamast! Lisainformatsioon: www. maailmakool. ee