Aastatuhande arengueesmrgid kui palju sa nendest tead Aastatuhande

Aastatuhande arengueesmärgid -kui palju sa nendest tead?

Aastatuhande Deklaratsioon • Allakirjastatud 189 riiki ja ÜRO organisatsiooni aastal 2000 (sh. ka Eesti) • 8 Aastatuhande arengueesmärki (MDGs) mille mõõdetavad tulemused peaks saavutama aastaks 2015 • Jagatud vastutus (rikkad/ arenevad riigid) • Täitmise monitooring iga viie aasta tagant ÜRO tippkohtumistel (September 2010) • Ülemaailmsed kodanike kampaaniad

Üks Euro (€ 1) on väärt u. $1, 25 Kui mitu inimest elab maailmas vähem kui ühe euriga päevas? Viiskümmend miljonit 50, 000 U. 1, 4 miljardit 1, 400, 000 Umbes kaks miljardit 2, 000, 000 Viissada miljonit 500, 000

Umbes 1, 4 miljardit inimest— iga viies maailma elanik— elab vähem kui dollariga päevas 800 miljonil inimesel pole piisavalt toitu. Iga aasta 6 miljonit last sureb ning 161 miljonit kannatab pideva alatoitumise tõttu.

Eesmärk 1: Likvideerida äärmine vaesus ja nälg • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad näljas Olukord 2010: • Vaesus vähenenud aga regioonide vahel ebavõrdsus kasvanud • Üleilmne majanduskriis toonud vaeseid juurde • Alatoitumine suurenenud: iga neljas alla 5 -aastane laps alatoidetud • Konfliktid toidavad vaesust ja nälga

Mitmel lapsel maailmas pole võimalust käia koolis? Üle 70, 000 (seitsekümmend miljonit) Üle 300, 000 (kolmsada miljonit) Vähem kui 3, 000 (kolm miljonit) Umbes 1, 000 (üks miljon)

Umbes 70 miljonil lapsel pole võimalust koolis käia. Sellele on mitu erinevat põhjust: mõnikord pole piisavalt õpetajaid või koole või lapsed elavad liiga kaugel lähimast koolist. Mõnikord pole vanematel raha maksta koolivormide ja õpikute eest või lapsed peavad käima tööl või jääma koju hoolitsema haigete vanemate, õdede ja vendade eest. Või siis võib kooli minek olla liiga ohtlik. . .

Eesmärk 2: saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus • tagada, et kõikidel poistel ja tüdrukutel on võimalik omandada algharidus täies mahus Olukord 2010: • Laste kooliskäimine on paranenud märgatavalt eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis • Aga areng on liiga aeglane, et saavutada püstitatud eesmärk aastaks 2015 • Eriti puuetega lapsed jäävad ikka haridusest ilma

Tänases maailmas on umbes 860 miljonit (860, 000) täiskasvanut kirjaoskamatut. Mis osa nendest moodustavad naised? ½ ¼ ⅔ ⅛

2/3 kirjaoskamatutest on naised. See tähendab et u. 600, 000 naisel pole kunagi olnud võimalust õppida lugema ja kirjutama.

Eesmärk 3: Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi • tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed kooliskäimisvõimalused põhi- ja kaskkoolitasemel 2005. aastaks ning kõikidel haridusastmetel 2015. aastaks. Olukord aastal 2010: • Tüdrukute kooliskäimine on kasvanud märgatavalt viimase 10 aasta jooksul – mõned regioonid jäänud arengust maha • Vaese perekonna tüdrukud jäävad ikka kõige kergemini koolist välja

Kõige vaesemates riikides sureb iga sajas laps enne tema esimest sünnipäeva. Mis nendest ei aita hoida last tervena? rohud mänguasjad puhas vesi toit

Mänguasjad ei aita hoida last tervena. Väiksed lapsed, nagu kõik inimesed, vajavad toitu, puhast vett ja rohtusid, kui nad on haiged.

Eesmärk 4: Vähendada laste suremust • Vähendada aastaks 2015 kahe kolmandiku võrra vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust. Olukord 2010: • Laste suremus vähenenud, aga mitte piisavalt kiiresti, et saavutada püstitatud eesmärk

Mis on kõige tavalisem surmapõhjus teismeliste tüdrukute hulgas arengumaades? Autoavariid Vägivald Narkootikumid Rasedus ja sünnitamine

Rohkem kui pool miljonit naist sureb igal aastal arengumaades raseduse ja sünnitamise tõttu. Tervislik toitumine, puhas vesi ja regulaarsed tervisekontrollid aitavad hoida lapseootel emad tervena.

Eesmärk 5: Parandada emade tervislikku olukorda • Vähendada aastaks 2015 kolme neljandiku võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel. Olukord 2010: • Statistika kogumine raske ülesanne • Edasiminekuid on olnud aga mitte piisavalt kiiresti, et saavutada eesmärk

Umbes 3000 inimest sureb iga päev malaariasse. Kuidas malaaria levib? Köhimise kaudu Sääsehammustustest Reostunud vee kaudu Haavade kaudu

Malaariat levitavad sääsed ning see haigus nõuab üle miljoni inimese elu iga aasta. Malaaria aladel elavad poole maailma elanikest. Haiguse vastased rohud võivad olla vaese inimese jaoks kallid, aga pestitsiidiga sääsevõrk aitab vähendada malaariasse haigestuvate inimeste arvu.

Eesmärk 6: Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt. haigustega • Peatada HIV/AIDSi levik • Peatada malaaria ning teise suuremate haiguste levik Olukord 2010: • HIV levimine stabiliseerunud • Sääsevõrkude kasutamine kasvanud

Vesi on hädavajalik elule ja tervisele. Kui palju inimesi maailmas ei saa kasutada puhast ja ohutut joogivett? Umbes 100 miljonit (100, 000) Üle ühe miljoni (1, 000) Üle 1, 1 miljardi (1, 100, 000) Kümme tuhat (10, 000)

Rohkemal kui 1, 1 miljardil inimesel meie maailmas ei ole ligipääsu puhtale joogiveele. Vaesemates riikides sureb iga minut 10 inimest puhta joogivee puuduse tõttu.

Eesmärk 7: Tagada loodussäästlikum keskkond • Jätkusuutlik areng on osa riigi poliitikast ja programmist; peatada keskkonna ressursside kadumine (bioloogilise mitmekesisuse kadumine suur probleem) • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele (ligipääs veele suudetakse saavutada – erinevused regioonide vahel, sanitaartingimusi ei saavutata) • Saavutada märkimisväärne eluolude paranemine 100 miljonile slummielanikule aastaks 2020 (olukorda parandatud aga slummielanike arv samal ajal

Millised alljärgnevatest riikidest on pidanud lubadust kulutada riigi SKPst 0, 7% ametlikuks arenguabiks? (2 õiged vastust) Suurbritannia Luksemburg USA Rootsi

Arengukoostöö • Alates 1970 aastast on industriaalriigid lubanud anda riigi SKP 0, 7 % ametlikuks arenguabiks (ODA) • Seni on ainult Taani (0. 80%), Luksemburg (0. 89%), Holland (0. 81%), Norra (0. 89%) ja Rootsi(1. 03%) pidanud kinni 0. 7% kokkuleppest (2006 a protsendid) • EL eesmärk uutele riikidele on 0, 17% SKPst 2010 ja 0, 33% 2015 (Eesti panus 2009 ja 2010: 44 miljonit EEK – 26% vähem kui 2008)

Eesmärk 8: Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks • • • Reformid kaubandus ja finantssüsteemides Fookus kõige vähem arenenud riikidele Ametlik arenguabi (ODA) Arengumaade võlgade lahendamine Ligipääs elementaarsete taskukohaste ravimitele ja uute tehnoloogiatele (edasiminekuid aga suured regionaalsed erinevused)

Mitut MDGd sa mäletad? 1 -2 3 -5 7 -8 9

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi 4. Vähendada laste suremust 5. Parandada emade tervislikku olukorda 6. Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt haigustega 7. Tagada loodussäästlikum keskkond 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks

Loe/saa teada rohkem: ÜRO aastatuhande kampaania: http: //www. un. org/millenniumgoals/ GCAP: http: //www. whiteband. org/ MDG monitor: http: //www. mdgmonitor. org Aitäh!