Aastatuhande arengueesmrgid kui palju sa nendest tead Aastatuhande

Aastatuhande arengueesmärgid -kui palju sa nendest tead?

Aastatuhande Deklaratsioon • Allakirjastatud 189 riiki ja ÜRO organisatsiooni aastal 2000 (sh. ka Eesti) • 8 Aastatuhande arengueesmärki (MDGs) mille mõõdetavad tulemused peaks saavutama aastaks 2015 • Jagatud vastutus (rikkad/ arenevad riigid) • Täitmise monitooring (viimane aruanne 2013) • Ülemaailmsed kodanike kampaaniad

Üks Euro (€ 1) on väärt u. $1, 25 Kui mitu inimest elab maailmas vähem kui ühe euroga päevas? Viiskümmend miljonit 50, 000 U. 1, 2 miljardit 1, 200, 000 Umbes kaks miljardit 2, 000, 000 Viissada miljonit 500, 000

Umbes 1, 2 miljardit inimest elab vähem kui 1, 25 dollariga päevas 850 miljonit (iga kaheksas inimene) ei saa piisavalt toitu. Iga kuues laps (100 miljonit last kokku) kannatab pideva alatoitumise tõttu.

Eesmärk 1: Likvideerida äärmine vaesus ja nälg • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kelle elatis on väiksem kui 1 USA dollar päevas • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kes elavad näljas Olukord 2013: • Äärmine vaesus vähenenud 47 protsendist aastal 1990 22 protsendini aastal 2010. U. 700 miljonit inimest vähem elab äärmises vaesuses nüüd kui aastal 1990. • Regioonide vahel ja riikide sees ebavõrdsus kasvanud • Üleilmne majanduskriis toonud vaeseid juurde • Konfliktid toidavad vaesust ja nälga (2012: 45 miljonit inimest sunnitud kodust lahkuma konflikti tõttu)

Mitmel lapsel maailmas pole võimalust käia koolis? Üle 55, 000 (viiskümmend viis miljonit) Üle 300, 000 (kolmsada miljonit) Vähem kui 3, 000 (kolm miljonit) Umbes 1, 000 (üks miljon)

Umbes 57 miljonil lapsel pole võimalust koolis käia. Sellele on mitu erinevat põhjust: mõnikord pole piisavalt õpetajaid või koole või lapsed elavad liiga kaugel lähimast koolist. Mõnikord pole vanematel raha maksta koolivormide ja õpikute eest või lapsed peavad käima tööl või jääma koju hoolitsema haigete vanemate, õdede ja vendade eest. Või siis võib kooli minek olla liiga ohtlik. . .

Eesmärk 2: saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus • tagada, et kõikidel poistel ja tüdrukutel on võimalik omandada algharidus täies mahus Olukord 2013: • Laste kooliskäimine on paranenud märgatavalt eriti Sahara-taguses Aafrikas ja Afganistanis • Aga areng on liiga aeglane, et saavutada püstitatud eesmärk aastaks 2015 • Eriti tüdrukud, maapiirkondade, vaeste perekondade ja puuetega lapsed jäävad ikka haridusest ilma

Kui paljud maailma parlamendisaadikutest on naised? 5% 50% 20% 60%

31. jaanuari 2013 seisuga naiste osakaal maailma parlamentides oli 20. 4% Ainult kuues parlamendis pole üldse naisi (Haiti, Palau, Qatar, Micronesia, Vanuatu, Nauru). Saudi. Araabias said naised aastal 2013 esimest korda parlamenti.

Eesmärk 3: Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi • tagada, et tüdrukutel oleks poistega võrdsed kooliskäimisvõimalused põhi- ja keskkoolitasemel 2005. aastaks ning kõikidel haridusastmetel 2015. aastaks. Olukord aastal 2013: • Tüdrukute põhikoolis käimine on kasvanud märgatavalt viimase 10 aasta jooksul – mõned regioonid jäänud arengust maha • Teise ja kolmanda astme hariduses naisi vähem kui põhihariduses • Naiste osalus palgatöös ja poliitikas tõusnud

Kõige vaesemates riikides sureb iga üheksas laps enne tema viiendat sünnipäeva. Mis nendest ei aita hoida last tervena? rohud mänguasjad puhas vesi toit

Mänguasjad ei aita hoida last tervena. Väiksed lapsed, nagu kõik inimesed, vajavad toitu, puhast vett ja rohtusid, kui nad on haiged.

Eesmärk 4: Vähendada laste suremust • Vähendada aastaks 2015 kahe kolmandiku võrra vastsündinute ja alla viieaastaste laste suremust. Olukord 2013: -Alla 5 -aastaste suremus vähenenud 41% aastast 1990. -Siiski aastal 2011 umbes 6. 9 miljonit last (19, 000 iga päev) sureb peamiselt ravitavatesse haigustesse.

Mis on kõige tavalisem surmapõhjus teismeliste tüdrukute hulgas arengumaades? Autoavariid Vägivald Narkootikumid Rasedus ja sünnitamine

Veerand miljonit naist sureb igal aastal arengumaades raseduse ja sünnitamise tõttu. Tervislik toitumine, puhas vesi ja regulaarsed tervisekontrollid aitavad hoida lapseootel emad tervena.

Eesmärk 5: Parandada emade tervislikku olukorda • Vähendada aastaks 2015 kolme neljandiku võrra nende naiste arvu, kes surevad sünnitusel või selle tagajärjel. Olukord 2013: • Statistika kogumine raske ülesanne • Ida-ja Lõuna-Aasias ning Põhja-Aafrikas emade suremus vähenenud 2/3 • Vaid pooled arengumaade naistest käib raseduse ajal tervisekontrollis/nõustamisel vähemalt neli korda

Umbes 3000 inimest sureb iga päev malaariasse. Kuidas malaaria levib? Köhimise kaudu Sääsehammustustest Reostunud vee kaudu Haavade kaudu

Malaariat levitavad sääsed ning see haigus nõuab üle miljoni inimese elu iga aasta. Pool maailma elanikest elab malaaria aladel. Haiguse vastased rohud võivad olla vaese inimese jaoks kallid, aga pestitsiidiga sääsevõrk aitab vähendada malaariasse haigestuvate inimeste arvu.

Eesmärk 6: Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt. haigustega • Peatada HIV/AIDSi levik • Peatada malaaria ning teise suuremate haiguste levik Olukord 2013: • HIV levik aeglustunud; siiski 2, 5 miljonit inimest saab viiruse igal aastal (Aafrika 1/20, Kesk-Aasia, Kaukasus) • 8 miljonit inimest sai antiretroviraalset ravi aastal 2011 • Sääsevõrkude kasutamine kasvanud – aidanud ära hoida 1, 1 miljonid surma • Tuberkuloosihaiged saavad praegu paremini ravi kui varem

Vesi on hädavajalik elule ja tervisele. Kui palju inimesi maailmas ei saa kasutada puhast ja ohutut joogivett? Umbes 100 miljonit (100, 000) Üle ühe miljoni (1, 000) 1, 1 miljardi (1, 100, 000) 760 miljonid (760 000)

Rohkemal kui 760 miljonil inimesel maailmas ei ole ligipääsu puhtale joogiveele. Puhas vesi on problemiks eriti maapiirkondades.

Eesmärk 7: Tagada loodussäästlikum keskkond • Jätkusuutlik areng on osa riigi poliitikast ja programmist; peatada keskkonna ressursside kadumine • Vähendada poole võrra inimeste arvu, kellel puudub ligipääs puhtale joogiveele ja sanitaartingimustele • Saavutada märkimisväärne eluolude paranemine 100 miljonile slummielanikule aastaks 2020

Eesmärk 7: Tagada loodussäästlikum keskkond Olukord 2013: • Rohkem kui 2. 1 miljardid inimest on saanud ligipääsu puhtale veele aastast 1990 • 863 miljonit inimest arengumaades elab slummides (kasvav number) • Süsinikdioksiidi paiskamine kasvanud rohkem kui 46% aastast 1990 • Kolmandik merekaladest ülekalastatud • Bioloogiline mitmekesisus ohus

Millised alljärgnevatest riikidest on pidanud lubadust kulutada riigi SKPst 0, 7% ametlikuks arenguabiks? (2 õiged vastust) Suurbritannia Luksemburg USA Rootsi

Arengukoostöö • Alates 1970 aastast on lääneriigid lubanud anda riigi SKTst 0, 7 % ametlikuks arenguabiks (ODA) • Aastal 2012 kulutati maailmas $125. 6 miljardit ametlikuks arenguabiks (=0. 29 % doonorite SKTst) • Seni on ainult Taani (0. 80%), Luksemburg (0. 89%), Holland (0. 81%), Norra (0. 89%) ja Rootsi(1. 03%) pidanud kinni 0. 7% kokkuleppest (2006 a protsendid) • EL eesmärk uutele riikidele on 0, 17% SKTst 2010 ja 0, 33% 2015

Eesmärk 8: Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks • • • Reformid kaubandus ja finantssüsteemides Fookus kõige vähem arenenud riikidele Ametlik arenguabi (ODA) Arengumaade võlgade lahendamine Ligipääs elementaarsete taskukohaste ravimitele ja uute tehnoloogiatele (edasiminekuid aga suured regionaalsed erinevused)

Mitut MDGd sa mäletad? 1 -2 3 -5 7 -8 9

1. Likvideerida äärmine vaesus ja nälg 2. Saavutada üleilmselt alghariduse kättesaadavus 3. Edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvõimalusi 4. Vähendada laste suremust 5. Parandada emade tervislikku olukorda 6. Võidelda HIV/AIDS, malaaria jt haigustega 7. Tagada loodussäästlikum keskkond 8. Luua ülemaailmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks

Loe/saa teada rohkem: ÜRO aastatuhande kampaania: http: //www. un. org/millenniumgoals/ GCAP: http: //www. whiteband. org/ MDG monitor: http: //www. mdgmonitor. org Millennium Development Goals Report 2013

Sustainable development goals (post-2015 MDGs) Inimareng, vaesuse vähendamine Uued väljakutsed: teadmiste lünk riikide vahel, muutuv rahvastik, suurenev ökoloogiline jalajälg, rahu ja turvalisus, valitsemise ja vastutuse puudujäägid erinevatel tasanditel OSALE: Vali endale tähtsad teemad: http: //www. myworld 2015. org/