8 Gottfried Wilhelm von Leibnizi 1646 1716 elu

8. Gottfried Wilhelm von Leibniz’i (1646 -1716) elu ja isik l l l Spinoza ja Locke’i kaasaegne, kes töötas filosoofilises õhkkonnas, mille oli loonud Descartes (Leibniz oli 4 -aastane, kui Descartes suri). Nagu Spinoza ja Locke, ei tegutsenud ta kunagi elukutselise filosoofina. 8 -aastaselt valdas vabalt ladina keelt ning luges kreeka ja rooma filosoofide teoseid. G. W. von Leibniz 1

l l 15 -aastaselt alustas Leipzigi ülikoolis filosoofiaja juuraõpinguid. 20 -aastaselt kaitses õigusteaduste doktori kraadi. 29 -aastaselt arendas välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse (enne Newtonit). G. W. von Leibniz 2

l l l 30 -aastaselt tõlkis ladina keelde Platoni Phaidoni ja Theaitetose. Ta oli tujukas ja mõistuslik inimene. Paljud ideed arendas välja kirjavahetuses, kuid ei viimistlenud neid avaldamiseks. G. W. von Leibniz 3

l l l Oli kirjavahetuses sadade inimestega. Säilinud on umbes 15 000 kirja. Oli oikumeenilise liikumise suur eelkäija. Noorusaastatel oli vaimustuses oma veetlusvõimest, st ilusast välimusest (vt pilte!) ja intelligentsest jutust. G. W. von Leibniz 4

l l Suure osa oma elust töötas erinevates õukondades nõuandja, ajalookirjutaja ja raamatukoguhoidjana (peamiselt Hannoveris, mõnikord võttis raha vastu koguni viiest erinevast õukonnast). Ehitas arvutusmasina. Tema arendatud lahendused jõudsid hiljem arvutitehnoloogiasse. Leibnizi arvutusmasin 5

l l l Kogu eluaja huvitus alkeemiast. Kogu elu oli kirglik entsüklopedist (huvitav, kuidas läheks temasugusel miljonimängus…) Üks kõigi aegade suuremaid loogikuid. G. W. von Leibniz 6

l l Tahtis välja arendada teaduslikku ideaalkeelt (universaalne, ühtne ja selge mõtlemise keel). Üks kuulsamaid teoseid on Monadoloogia. G. W. von Leibniz 7

8. 1. Monadoloogia Siin on Leibnizi põhimõisteks monaad. l Monaad on vaimne ühik. Nendest ühikutest koosneb reaalsus. Teisiti öelduna on monaad individuaalselt eksisteeriv osake. l Mille poolest erineb Liebnizi monaad Spinoza substantsist? - Kui Spinoza puhul on olendid substantsi ehk suure terviku ilmingud, siis Leibnizi kohaselt on nad ise substantsid ehk iseseisvad ühikud. l 8

- Monaad substantsina on jagamatu, ta ei koosne teistest substantsidest. SPINOZA versus INIMENE=TERVIKU ILMING (TERVIKU TÄIENDUS) LEIBNIZ INIMENE=TERVIK Reaalsus=monaadid (on iseseisvad) Reaalsus=substantsi ilmingud (ei ole iseseisvad) 9

l Leibniz väidab, et täiuslik monaad ehk jumal on aegade algusest alates määranud monaadide tegevuse (see on ettemääratud harmoonia põhimõte ehk determinism). JUMAL (VÄLINE JÕUD) Monaad 1 Monaad 2 Monaad 3 . . . Monaad n 10

8. 2. Küllaldase aluse printsiip l l l Kui jumal on loonud monaadid ja kogu nende ajaloo, siis on jumal valinud maailma. Miks valis selle maailma põhjustaja just selle maailma? Seepärast, et olemasolev on parim võimalik! Praeguses maailmas on võimalikult suurim kord ühendatud suurima võimaliku mitmekesisusega. Kõik halb, mis maailmas esineb, ainult rõhutab head – tervik on parim võimalik. 11

l l Leibniz toetub siin printsiibile, mis on kogu tema filosofias tähtsal kohal. Seeon küllaldase aluse printsiip: “. . . mitte miski ei juhtu, ilma et oleks võimalik põhjendada, miks see juhtus nii, nagu juhtus, ega mingil muul viisil. ” Kõigel on olemas oma mõistuslik põhjus. 12

8. 3. Õpetus täiuslikest individuaalsetest mõistetest l l Täiuslik individuaalne mõiste on ühe indiviidiga seotud juhtumuste kogum, mis hõlmab minevikku, olevikku ja tulevikku. Täiuslik individuaalne mõiste loetleb seega absoluutselt kõik omadused, mis on asjaomasel indiviidil absoluutselt kõikidel ajahetkedel. 13

Esimene inimene ajas habet ehitas elamu heitis ühte naisega käis jahil jne. . . lõikas ühel sügispäeval juukseid läks tülli isaga jne. . . tema kodustas poeg hundi esimese inimese poja poeg elas elu lõpuni ühe naisega . . . jne. . 14

l l l Täiuslikud individuaalsed mõisted on omavahel seotud. Esimes inimese üks oluline omadus/juhtumus on tema poeg. Siit hakkab hargnema pikk ahel (vt slaidi 14). Kaudselt on esimese inimese omadus ka see, et tal on nii ja nii mitmendas põlves Leibnizi nimeline järeltulija, kes kirjutas teose Monadoloogia. 15

l Kogu universum praegusel hetkel ja minevikus, isegi tulevikus, sisaldub esimese inimese täiuslikus individuaalses mõistes. 16

8. 4. Jumala võimalused ja dterminism l l Tuleviku otsuseid ja juhtumisi on võimalik ette teada minevikus elanud inimeste täiuslike individuaalsete mõistete põhjal. Ainult jumal teab Leibnizi arvates kõike ette, sest tema on selle põhjuste ahela autor. 17

Iseseisvaks mõtlemiseks. . . l l Lähtuvalt Leibnizi ja Spinoza arutlusest mõtle, kas inimene on tervik (monaad) või terviku ilming (substants)? Kas nõustud Leibnizi determinismiga? 18