2016 aasta riigieelarve eelnu 2016 aasta riigieelarve vastutustundlik

2016. aasta riigieelarve eelnõu

2016. aasta riigieelarve – vastutustundlik eelarve Valitsuse prioriteedid 2016. – 2019. aastaks on • Eesti julgeoleku tugevdamine, • majanduskasvu edendamine, • madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, • lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi soodustava keskkonna loomine ja • riigi ja kohaliku halduse reformimine ning ääremaastumise leevendamine.

Suurem pilt • Eesti majanduskasv ulatub 2016. aastal 2, 6 protsendini. • Inflatsioon taastub ja jõuab 2 protsendini. • Keskmine palk tõuseb 4, 5 protsenti 1096 euroni, - sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0 protsenti ning prioriteetsetel sektoritel 4 protsenti. • Keskmine pension tõuseb 5, 7 protsenti ligikaudu 396 euroni. • Riigieelarve tulude kasv on 3 protsenti, sealhulgas maksutulude kasv 5 protsenti. • Riigieelarve kulude kasv on 4, 2 protsenti.

Nominaalne eelarve on tasakaalulähedane, struktuurne positsioon püsib ülejäägis mln € % SKPst 600 6% 500 5% 400 4% 300 3% 200 2% 100 1% 0 0, 8% 0, 0% -100 0% -200 -0, 1% -2% -300 -3% -400 -4% -500 -5% -600 -6% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Keskvalitsus KOV Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala) Sotsiaalkindlustusfondid Nominaalne eelarvepositsioon (parem skaala)

Riigieelarve tulud ja tulude kasv 10000 15% 9000 8 577, 4 8 837, 6 8000 12% 7000 6000 9% 5000 4000 6% 3000 3, 0% 2000 3% 1000 0 0% 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Riigieelarve maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tulud kasv v. e. a (parem skaala)

Maksukoormus ulatub 33, 4%ni SKPst Tööjõumaksude osakaal langeb 0, 3% % 40 35 33, 2 33, 4 2015* 2016 RE 30 25 20 15 10 5 0 2007 2008 2009 Tööjõumaksud 2010 2011 2012 Kapitalimaksud 2013 2014 Tarbimismaksud

Tööjõu maksukiilu muutus 2016: Maksuvaba tulu tõusust võidavad enam madalapalgalised, lastega peresid aitab ka lastetoetuse tõus Üksik lasteta inimene, kes teenib 50– 250% töölise keskmisest palgast 40% 41% Abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 50– 250% töölise keskmisest palgast 35% 30% 39% 25% 20% 15% 37% 10% 5% 2015 2016 92 10 6 12 0 13 4 14 8 16 2 17 6 19 0 20 4 21 8 23 2 24 6 78 64 50 89 10 2 11 5 12 8 14 1 15 4 16 7 18 0 19 3 20 6 21 9 23 2 24 5 76 0% 63 50 35% 2015 2016

Aastal 2016 kaetakse negatiivne rahavoog reservidest

Peamised maksumuudatused • Tubakaaktsiisi tõstmine 8% alates 1. 06. 2016 • Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1. 02. 2016 • Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1. 02. 2016 • Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus • Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225 eurole kuus • Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32 eurolt 50 eurole erasektoris 1. 01. 2016 • Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1. 01. 2016 • Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole alates 1. 01. 2016 • Üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatuses tulust alates 1. 01. 2016

Maksupettuste vähenemisega seotud tulud • Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud moodustavad ligikaudu 12 miljonit eurot (juuli 2014 -juuni 2015). • Vähemalt 1000 -euroste arvete deklareerimise kohustuse (käibemaksudeklaratsiooni lisa KMD INF) prognoositav mõju 2016. aastal on ligikaudu 90 miljonit eurot.

2016. aasta riigieelarve kulud

2016. aasta riigieelarve kulude kasv 358 mln ehk 4% • Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot. • Tööjõu- ja majandamiskulud 1, 46 miljardit eurot, kasv 52 mln eurot ehk 3, 7%. • Toetused 4, 41 miljardit eurot, millest suurim riiklik pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh ülikoolidele, sihtasutustele jne Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta riigieelarve kogumahust ligikaudu 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh: üsotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot; üsotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278, kasv 50 272 112 eurot; üsotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545 eurot.

Suuremad kulude kasvud 2016. aastal • riiklik pension 88, 9 miljonit eurot; • ravikindlustuseks 51, 8 miljonit eurot; • kaitsekulud 37, 1 miljonit eurot, sh taristu rajamine liitlaste toetuseks 11 miljonit eurot • teede ehitus 21 miljonit eurot • idapiiri kindlustamiseks 20 miljonit eurot • peretoetused kasvavad 16, 1 miljonit eurot • vanemahüvitised kasvavad 10, 5 miljonit eurot võrreldes 2015. aastaga • Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistus ligikaudu 10 miljonit eurot

Eelarvestrateegia finantsplaanile lisandus 152 mln ehk 1, 7%

2015 riigieelarve Riigieelarve kokku Vabariigi valitsus (VV), ilma HTM ja SOM toetusfondita Riigikogu kantselei Osakaal 2015. aasta riigieelarvest (%) 8 564, 6 2016. aasta riigieelarve (eelnõu) Osakaal 2016. Muutus aasta 2016 RE Muutus 2016 riigieelarvest (eelnõu) vrd RE (eelnõu) (eelnõu järgi, 2015 RE, /2015 RE, (%) %) (mln EUR) 8 922, 4 357, 8 4, 2% 118, 9 1, 4% 158, 7 1, 9% 39, 8 33, 4% 26, 0 0, 30% 22, 7 0, 26% -3, 4 -12, 9% Presidendi kantselei 4, 1 0, 05% 4, 3 0, 05% 0, 2 5, 2% Riigikontroll 5, 0 0, 06% 5, 2 0, 06% 0, 2 3, 4% Õiguskantsler 2, 2 0, 03% 2, 3 0, 03% 0, 0 1, 4% Riigikohus 5, 2 0, 06% 5, 4 0, 06% 0, 1 2, 1% 10, 4 0, 12% 18, 8 0, 22% 8, 4 80, 9% Haridus- ja teadusministeerium (HTM), sh VV haridustoetused (KOV) 802, 2 9, 4% 778, 7 9, 1% -23, 5 -2, 9% Justiitsministeerium 130, 8 1, 5% 136, 5 1, 6% 5, 8 4, 4% Kaitseministeerium 412, 0 4, 8% 450, 7 5, 3% 38, 7 9, 4% Keskkonnaministeerium 217, 2 2, 5% 115, 0 1, 3% -102, 2 -47, 0% Kultuuriministeerium 211, 6 2, 5% 210, 2 2, 5% -1, 3 -0, 6% Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 593, 1 6, 9% 663, 4 7, 7% 70, 3 11, 9% Maaeluministeerium 362, 1 4, 2% 0, 0% Rahandusministeerium* 631, 1 7, 4% 781, 4 9, 1% 150, 2 23, 8% Siseministeerium* 457, 7 5, 3% 373, 1 4, 3% -84, 6 -18, 5% 3412, 4 39, 8% 3585, 6 41, 8% 173, 2 5, 1% 62, 0 0, 7% 61, 7 0, 7% -0, 3 -0, 4% Riigikantselei Sotsiaalministeerium (SOM), sh VV sotsiaaltoetused Välisministeerium * 2015. a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.

Enim panustame sotsiaalse kaitsesse, tervishoidu, majandusse ja haridusse KULUD KOKKU 8 578 osakaa 2015. a 2016. a l SKP- osakaal st RE % 8 922 41, 6% Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse 1 468 1 621 7, 6% 17, 1% 18, 2% 386 424 2, 0% 4, 5% 4, 7% Avalik kord ja julgeolek 424 445 2, 1% 4, 9% 5, 0% 1 039 1 057 4, 9% 12, 1% 11, 8% 274 173 0, 8% 3, 2% 1, 9% 1 116 1 117 5, 2% 13, 0% 12, 5% 231 229 1, 1% 2, 7% 2, 6% 813 783 3, 7% 9, 5% 8, 8% 3 073 14, 3% 33, 4% 34, 4% 2015 Majandus Keskkonnakaitse Tervishoid Vabaaeg, kultuur ja religioon Haridus Sotsiaalne kaitse 2 864 2016 RE (eelnõu)

Suuremad investeeringud kinnisvarasse • haridus- ja teadusministeerium: Rahvusarhiivi uus arhiivihoone; • siseministeerium: Piusa kordon, Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod; • justiitsministeerium: uus Tallinna vangla, uus Tallinna kohtumaja; • kultuuriministeerium: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Nukuteatri hoovimaja rajamine, Lennusadama administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonid; • sotsiaalministeerium: terviseameti uus büroo ja laborikompleks; • Riigikontrolli büroohoone Toompeal;

Valitsussektori hõive ja palgad

Valitsussektor = keskvalitsus + KOV + sotsiaalkindlustusfondid • Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid. Ametnikke on 20 510, s. h. 3269 kohalike omavalitsuste (KOV) ametnikku ja 8839 eriteenistuse ametnikku. • Töötajate arvu vähendamine 2015. – 2016. aastal hõlmab keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s. o. 56 500). KOVe vaadatakse eraldi haldusreformi raames.

Riigipuu

Ülesanne (1) • Hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda vähemalt tänasel tasemel. • 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15– 74) 12%. • Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas keskmiselt 0, 7%, samas suuruses peab vähenema ka valitussektor, s. o keskmiselt 700 töötajat aastas.

Ülesanne (2) • Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis Valitsus 2016. – 2019. aasta riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamise 13 miljoni euro võrra aastas, s. o kokku 52 miljonit vähem võrreldes 2015 baaseelarvega. • Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s. o kokku u 3500 inimest.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (1) 1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe, vaid valitsussektori töö sisuline ümberkorraldamine. 2) Efektiivsust ja 13 miljoni eurost aastast säästu ei pea saavutama ainult inimeste arvu vähendamise kaudu inimeste arvu vähendamise üldine trend on oluline, kuid sama oluline on saavutada efektiivsus ka muudes kuludes.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (2) 3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik, st mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada selle võrra suuremas mahus. 4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb analüüsida inimressursivajadust see on edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise ettepanekutele.

Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise põhimõtted (3) • 2015– 2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti aluseks ministeeriumide haldusalades 2010– 2015 toimunud muutused töötajate arvus ning töö korralduses. • 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia koostamisel.

Indikatiivsed vähenemise numbrid 2015– 2016 Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1, 54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab vastavalt +/-0, 09% täiendavat muutust. * PSI-de töötajate arvu baasiks on 01. 06. 2015 asemel 2014. aasta keskmine ** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1. 06. 2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV 100 ettevalmistava personalita *** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010 -2015 (01. 06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01. 06. 2015 töötajate arv.

Valitsussektori keskmise palga kasv oli 2014. a Eesti keskmise palga kasvust 2% kiirem

Valitsussektori keskmine kuupalk ja selle suhe Eesti keskmisesse kuupalka

Riigieelarvelise palgafondi otsused 2011– 2015 Aasta Kõiki puudutav otsus Erinev otsus 2011 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud 1) 2) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5, 8 mln eurot Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5, 5 mln 2012 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine 5, 85 mln (võimalik palgakasv) 2013 4, 4% palgafondi kasv Lisaks: 1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2, 5 mln 2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2, 5 mln 3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh 2014 5, 1% palgafondi kasv 1, 5% lisaks: 1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad) 2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM) 2015 3, 0% palgafondi kasv 1, 5% lisaks: 1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 2) Õpetajad (HTM) 3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad) 4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)

Palgafond 2016 • Üldist palgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on võimalik väheneva töötajaskonna arvelt. • Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate ning kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.

Täname väga!