1905 aasta revolutsioon Eestis Ajaloo vooruloeng nr 15
- Slides: 16
1905. aasta revolutsioon Eestis Ajaloo vooruloeng nr. 15
Olukord Venemaal 20. saj. algul • majanduskriis • vägagi jõhker elu- ja töökeskkond osutus talumatuks tolleaegsete töölistele • hakati nõudma lühemat tööpäeva… • …töötingimuste parandamist ja palgalisa • maal mõisamoonakate rahulolematus • üldine vaen balti parunite vastu
Vene – Jaapani sõja (1904 -1905) mõju • Vene impeerium andis märku oma nõrkusest • Venemaa, kes oli sõda alustanud – sai hävitavalt lüüa • Sõjas osales palju eestlasi u. 7500 meest
Verine Pühapäev- revolutsiooni ajend • 9. jaanuar 1905 Peterburis • Sõdurid avasid tule rahumeelse demonstratsiooni pihta • Surma sai üle 1000 inimese, haavata 5000 inimest
Sündmused Eestis • Koosolekute pidamine, märgukirjade saatmine • Ajakirjanduse aktiivne sekkumine • Tartus ajaleht “Uudised” – radikaalne, nõudis sisuliselt isevalitsuse kukutamist, selle asendamist demokraatliku vabariigiga • “Teataja” taotles maareformi ja rahvaesinduse kokkukutsumist • “Postimees” astus teravalt välja vägivallatsemise vastu ja hoiatas Vene revolutsiooniga liitumise eest, taotleti üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist
Sündmused Eestis • Veresaun Eestis • 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi tule Uuele turule kogunenud rahvakoosoleku pihta • 94 tapetut ja mitusada haavatut • Rahvakoosolekul nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavatelt
Keisri 17. oktoobri manifest • Keiser lubas oma alamatele kodanikuvabadusi • Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) – rahvaesindus • Vastu võtta põhiseadus Oma olemuselt edumeelne manifest oli hilinenud ega suutnud enam revolutsioonilist liikumist peatada
Manifesti mõjud Eestis • Manifesti toetuseks toimus Tartus eesti seltside meeleavaldus, mille ees lehvis esmakordselt avalikult sini-must-valge lipp • Manifestis lubatud õigusi ära kasutades moodustas Jaan Tõnisson esimese eesti erakonna – Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Siia kuulusid “Postimehe” ümber koondunud liberaalid • “Uudiste” toetajad moodustasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)
Üle-eestimaaline rahvaasemike kongress 800 saadikuga-puudus üksmeel ja toimus 2 koosolekut: • Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja “Postimehe” pooldajad (u. 300) • Pidasid oma koosoleku Bürgermusse saalis • Radikaalid – juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann • Pidasid nn. aulakoosoleku
Bürgermusse seltsi saali koosolekul: • Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks • Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist • Nõuti riigimaade jagamist rahvale • Tauniti vägivalda • Astuti välja venestamise vastu
Aulakoosoleku nõudmised • • • Nõuti Vene Asutava Kogu kokkukutsumist Isevalitsuse kukutamist Vabariigi loomist Maa kuulutati rahva omandiks Mõisad pidi võõrandatama ja ühismajandeiks muudetama Otsustati eirata nekrutikohustust Astuti välja venestamise vastu Nõuti sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga Aulakoosoleku otsused pälvisid üldist heakskiitu ja ülirevolutsioonilised meeleolud levisid üle kogu maa
Mõisate põletamine • Süvenesid revolutsioonilised meeleolud • Mitmel pool hakati üle võtma kohalikke omavalitsusi (N: Velise vabariik, Mõisaküla vabariik) • 1905 dets. kehtestati Tallinnas ja Harjumaal sõjaseisukord • 12. dets suundus sadakond relvastatud töölist mitme salgana mõisaid rüüstama kutsudes kaasa kohalikke maatamehi • Rüüstati 160 mõisa Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal, Pärnumaal
Karistussalgad • Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge • Kehtestati sõjaseisukord • Karistussalgad hukkasid eeluurimiseta ja kohtuta (u. 400 inimest) • Lisaks mõistsid sõjaväekohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele ning karistati ihunuhtlusega (u. 600 inimest)
1905. aasta revolutsiooni mõju 1905. a. revolutsioon andis eesti ühiskonna arengule palju: • Saadi aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia • Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas • Asutati esimene eesti erakond • Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused
Kirjandus 1. Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu. 20. sajandist tänapäevani. Tallinn, 2006. lk. 9 -13. 2. Lauri Vahtre. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn, 2004. lk. 183 -185.
Tänan kuulamast !
- Vene revolutsioon 1905
- Konsulaadi ajastu
- žirondiinid
- 2024 aasta suveolümpiamängud
- Kunstiülevaatus
- Metskitse pabulad
- Surikaat
- Laulja 1945-2020
- Mandrijäätekkelised pinnavormid
- Eesti rahvuspargid kaardil
- Kraater
- Metsaonnid eestis
- Pilveteenused
- Miks on hea kui keha on soe
- Kriminoloogia õppimine eestis
- Iseloomuomadused
- Leetrid vene keeles