1 Vulkaan http www youtube comwatch vu Zp

1 Vulkaan http: //www. youtube. com/watch? v=u. Zp 1 d. Nybgfc&feature=channel

2 Vulkaan n Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma ja gaaside paiskuvad maapinnale.

1. Llullaillaco (6739 m) kõrgeim ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan 2. Mauna Kea (üle 10 000 meetri) on kõrgeim vulkaan ning üldse mägi Maal, kui arvestada ka veealust osa 3. Olympus Mons (ligikaudu 27 km) on päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan. Asub Marsil 3 3 4 1 2

4 Vulkaani ehitus Vulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakolle 2. Vulkaani lõõr 3. Vulkaanilise tuha kihid 4. Laavakihid 5. Laavavool 6. Kraater 7. Vulkaanilise tuha pilv 8. Vulkaanilised pommid

Vulkaanide liigitus aktiivsuse järgi 5 1. Aktiivsed - pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad vulkaanid 2. kustunud - inimajaloo väitel mitte pursanud vulkaanid

Vulkaanide esinemine 1 Maakoor koosneb laamadest 6

Vulkaanide esinemine 2 1. 2. 3. 4. 1. 4. 2. Maakoore laamad põrkavad kokku või liiguvad üksteise alla või peale Laam muutub nii kuumaks, et sulab. Magmast eraldub gaasi, mis trügivad ülespoole ja tekitavad survet. Kui magma on õhuke või vedel, siis hakkab lekkima frisuuridest ehk lõhedest. Kui magma on viskoosne või väga paks, siis selle ja gaaside hulk kasvab, surve suureneb ning teatud momendil toimub plahvatus. 7

Kuumad täpid On vulkaane, mis ei ole seotud laamade liikumisega n Vahevööst tõusevad kuumad ainevood, mis tekitavad vulkaane. n Kuumad täpid võivad esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoorega laama all. n Hawaii saared ja Yellowstone’i vulkaan n 8

Magma 9 Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. n Maapinna lähedal on magma temperatuur ligikaudu 700. . . 1200 °C n n Magma koostis võib olla erinev. Sellest sõltub vulkaani kuju ja purske iseloom

10 Laava Väljavoolanud ja gaasidest ning veeaurust vabanenud magma, mis jõuab maapinnale vulkaanipurske tagajärjel. n Maapinnal laava jahtub. n Tardunud laavast moodustuvad mitmesugused tardkivimid, näiteks basalt n http: //obychnogo. net/priroda-khudozhnik-bezumnye-formyzastyvshei-lavy - fotod http: //www. youtube. com/watch? v=x. Exd. EXOa. A 9 A - video

11 Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame n tekivad räni- ja gaasidevaesest ja väikese viskoossusega basaltsest magmast n laava on tunduvalt vedelam → voolab rahulikult kaugemale → ehitab lameda vulkaanikoonuse n enamasti on ookeanide vulkaanid seotud kuumade täppidega n

Kihtvulkaan koonusekujuline n tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega magmast n laavavoolud on lühikesed, sest magma tardub kiiresti n magma tardub sageli juba vulkaanilõõris → tekib laavakork → purskab plahvatusega n 12

Vulkaanide tüübid Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine lõhest. n Lõõrvulkaani korral väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. n 13

Vulkaanilised produktid Gaasilised ained (veeaur, süsinikdioksiid, vääveldioksiid ning N 2, Cl 2, F 2 jt ühendeid) 1. püroklastiline materjal 2. vulkaaniline tuhk 3. vulkaanilised pommid n 3 1 2 14

Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 15 lõõmpilved (gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk) n mudavoolud e lahaarid (sulav lumi ja vulkaaniline materjal) n

16 Vulkaanid http: //www. youtube. com/watch? v=u. Zp 1 d. Ny bgfc&feature=channel

17 Vulkaanidega seotud ohud n n n n Laavavoolud kujutavad ohtu peamiselt inimeste varale Vulkaaniline tuhk tavaliselt ei tapa inimesi, kuid võib olla ohtlik lennukimootoritele Lõõmpilved, kihutades suure kiirusega vulkaani nõlva mööda alla, hävitavad kõike oma teel Lahaarid liiguvad mööda vulkaani nõlvu laskuvaid jõeorge Vulkaanilsed gaasid võivad tappa otseselt (lämbumine) ja kaudselt (happevihmad) Maalihked (osa nõlvast libiseb alla) Kliimamuutus (atmosfääri sattub vulkaaniline tuhk, mille tagajärjel ei jõua piisavalt päikesekiirgust maale)

18 Vulkaanide kasulik külg n n n Vulkaanilisest tuhast tekib viljakas muld. Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. Tardunud laava on hea ehituskivi. Maasisest soojust kasutatakse elektrijaamades energia saamiseks (geotermaalelektrijaamad) Kuumaveeallikate juurde on rajatud kuurorte. Gaasid toovad maa seest väävlit, mis on tooraine keemiatööstusele.

19 Kasulikud lingid 1. http: //et. wikipedia. org/wiki/Tegevvulkaani de_loend – tegevvulkaanide loend 2. http: //ansatte. uit. no/kku 000/webgeology/ webgeology_files/estonian/vulkanism. html – Eesti keelde tõlgitud animeeritud õppevahend vulkanism ja vulkaanilise kohta

20 Kautatud materjal 1. http: //www. youtube. com/watch? v=Ej. Y 1 ph. BIU 2 o – vene keeles 2. http: //www. youtube. com/watch? v=R 0 Zbj 7 S 22 zs &feature=related 3. http: //www. youtube. com/watch? v=u. Zp 1 d. Nybgfc &feature=channel vulkaanidest inglise keeles 4. http: //www. youtube. com/watch? v=x. Exd. EXOa. A 9 A&NR=1 lava 5. http: //et. wikipedia. org/wiki/Vulkaan 6. Sirje Petersoni esitlus 7. Mehisto Peeter jt 2008. Lõimitud aine- ja keeleõpe. Iduleht. Tallinn