1 Kes toimetab siin rohu sees Siili kohta

1 Kes toimetab siin rohu sees? Siili kohta on palju mõistatusi: “Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? Ümmargune kui kera, okkaline kui kuusk? Rätsep pole, aga käib nõelad kaasas? ”

2 Tegelikult pole siil üleni okastega kaetud- näol, kõhualusel ja käppadel pole okkaid. Siilil on ka väike sabajupp, see on sama pikk kui okkad ja ei paista okaste vahelt välja. Siilil on terav ja märg nina- see tunneb hästi lõhnu. Silmad aga hästi pisikesed, mistõttu näeb halvasti.

3 Siil elutseb varjulistes metsaservades, parkides. Talle ei meeldi sünged laaned ja suured sood, aga ta võib elutseda ka suures metsas. Siil on ainuke metsloom, kes võib aeda inimese naabriks kolida. Ta on parajalt usaldav, hõlpsasti kodustatav loom.

4 Selleks, et siili oma aeda meelitada, peab talle looma eluks vajalikud tingimused. Elupaigaks sobivad kuurid, laua- ja puuvirna alused, lehehunnikud. Aias ei tohiks joosta ringi ka koerad. Siili ja koera kohtumine võib lõppeda mõlemale poolele valusalt.

5 Siilid armastavad mööda aiaääri sibada. Kui siil saab pahaseks, kostab porin ja podin ning okkad lähevad turri. Okaskasukas ongi siili ainuke kaitsevahend. Tema kasukas on kuni 16 tuhat okast.

6 Kuigi siili toit on mitmekesine, ei tohiks talle pakkuda piima ja leiba, mis võivad siili kõhu lahti teha. Sobivamaks on muna, juust, magedad loomse toidu jäätmed, kassi- või koeratoit. Kõrvale tuleks panna ka kauss veega.

7 Siil murrab kõiki olendeid, kellest jõud üle käib. Arvatakse, et ta murrab ka rästikuid: varitseb parajat juhust, kuni maol turjast hammastega kinni saab, siis raputab ta uimaseks ja käes ta ongi. Maomürk pole talle nii ohtlik kui teistele loomadele või inimestele.

8 Kuid siilid murravad harva rästikuid, enamjaolt lasevad rästiku lihtsalt mööduda. Siil on putuktoiduline loom: ta sööb putukaid, tõuke, vihmausse, sisalikke, linnumune. Taimsest toidust hoolib vähem, aga on nähtud ka kuidas siil puude alt õunu varastab.

9 Siil peab suve jooksul palju sööma, et talveks naha alla paksu rasvakihti koguda. Et talve üle elada, peab siil üle poole kilo (600 g) kaaluma. Seepärast kulub siili kogu aeg oksarägudes ja lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Peidikuid talvetagavaradega siil endale ei soeta.

10 Sügise saabudes hakkab siil talveuneks kindlat varjupaika otsima: selleks võib olla heina- või risuhunnik, lehehunnik või kännualune, kuur või lauavirnaalune. Öösel ja päeval kannab ta pessa kuivanud lehti, rohtu ja pehmet sammalt. Oktoobris poeb siil kogu pikaks talveks oma pessa.

11 Tuleb talv, katab tema koopaukse paksu lumevaibaga. Sügaval hange all magab siil kerratõmbunult nagu sooja ja paksu teki all. Mitte keegi ei leia tema pesa, keegi ei ärata magusast unest. Siil magab talv läbi, kuni päike hakkab kevadiselt paistma, ja näeb siili unenägusid.

12 Kevadel virguvad siilid kõhnadena ja näljastena. Sel ajal on nad kergeks saagiks ka oma vaenlastele, kelleks on rebane, kassikakk ja kaljukotkas. Viimastel on pikad teravad küüned, mis ei karda siili teravaid okkaid. Rebane kasutab aga oma kavalust, et siili kätte saada veeretades selle vette või pissides siilile peale.

13 Pärast kosumist ja talveunest ärkamist tuleb üsna pea hakata pulmi pidama. Siilid nuusutavad üksteist, kõnnivad üksteise ümber, tülitsevad ja kaklevadki. Poegi sünnib siili emal 5 -7. Sündides on siili pojad pimedad ja paljad, aga mõne tunni pärast ilmuvad neile väikesed pehmed okkakesed selga.

14 2 -3 nädala pärast tulevad neile silmad pähe ja veel paar nädalat imetab ema poegi- seejärel vudivad pojad juba ema järgi ringi. Siili poegi ei tohi puutuda, võõras lõhn jääb neile külge. Kuna siilid on ööloomad, tuleb ema oma poegade juurde tagasi ööhämaruses, võõra lõhna korral jätab aga pojad maha.

15 Kui siil kätte võtta, ajab ta okkad turri, aga ta ei hammusta. Aga ega teda kätte ei pea võtma. Palju toredam on tema tegemisi kõrvalt jälgida ja lasta toimetada oma siilitoimetusi.